Eile toimunud põllumajandustootjate ja nende töötajate meeleavaldus Toompea lossiplatsil tekitas vastakaid tundeid.
Eelmisel nädalal jõudis minuni meeleavaldust korraldav kiri, millest teen väljavõtte.
"Lääne- ja Ida-Virumaa, Saaremaa, Pärnumaa, Järvamaa, Jõgevamaa, Valgamaa ja Põlvamaa võiksid kõige pealt küsida hinda Atko Grupist ja öelda märgusõna Toompea. See on Riigikogu maaelu komisjoni liikme Arvo Sarapuu firma ja ta lubas teha allahindlust ja ta lubas teha allahindlust."
Eelnev suunis on ehtne näide, kuidas keskerakondlasest ärimees ja Riigikogu liige Arvo Sarapuu on põllumeeste miitingu enda kasuks tööle pannud, et teadlikult teenida tulu.
Miitingust endast. Esimene pilk jäi kahele lihaveisevasikale. Üks oli päevane, kellel rippus 
nabanöör veel küljes. Ta oli nõrk ning lamas nii vastu maad kui võimalik. Teine, märksa aktiivsem, oli väidetavalt päev vanem. Lisaks levitati platsil tahtlikult väärat informatsiooni, et loomad on minemas otse tapamajja. Ringvaate saates omanik kinnitas, et need loomad elavad veel kõrge elueani.
Loomade selline ärakasutamine on julm. See oleks kui kasutada lapsi, pistes paarisaja inimese ees alasti puuri.
Opositsioonierakondade, tootjateliidu ning EPKK (Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda) esindajate kõned vohasid populismimaigulistest sõnumitest. Roheliste esindaja Lahtvee püüdis rääkida otsesõnu reaalsest olukorrast, mille tulemusena ta lahkus lavalt vilekoori saatel.
Minister Helir-Valdor Seeder lõpetas kõnevooru. Seeder rääkis otse, kuidas toetuste maksmine on toimunud, mida on tehtud rasketel aegadel maaelu toetamiseks, mis on ees ning kuidas toimub 
põllumajanduspoliitika. Tulemus jahmatas mind - meeleavaldajad olid vait. Valitses teatud segadus - kas aplodeerida või vilistada. Oli tunda piinlikkust, et Toompeale oldi tuldud eesmärgil vastanduda, mitte ajada maaelupoliitikat.
Pakun ühe lahenduse, et analoogsed aktsioonid tulevikus häbi ei teeks. Maaeluinimesed peavad koonduma ühe katusorganisatsiooni alla. Praegu nimetatakse tinglikult selleks EPKK-d, kuid elu on näidanud midagi muud.
Peab aru saama, et poliitikud, põllumehed ja rahvas peavad olema partnerid. Suutma istuda ühise laua taha. Katusorganisatsiooni puudumine on loonud olukorra, kus üks liit edastab ühtemoodi ja teine teistsuguseid sõnumeid. See raskendab Eesti põllumajanduspoliitika loomist kui ka läbiviimist.
Loodan, et eilsest on meeleavaldajad, poliitikud kui teised maainimesed teinud omad järeldused. Olen meeleavalduste poolt, kuid see peaks olema lisaks protestile sisuline. Ehk meeleavaldajad tulevad ka selleks kokku, et pakkuda välja uusi lahendusi. Eile seda ei suudetud teha.
nädalaga valmis saanud, kuid kampaaniatöö võttis oma (valmis mõned päevad enne valimisi). Sel korral katsetasin uut palmikut, mis keeruline polegi. Peab lihtsalt meelde jätma, kumba pidi ületõstmine käib. Olen vesti juba mitmetel kordadel kandnud. Mõnus ja soe.
