Maijooks 2009

Täna oli tore päev. Vaatamata vihmasele hommikule, oli Maijooksu start päikesepaisteline. Rahvast oli tohutult ja teed üsna kitsad. Eks sellel oli oma tagajärg ka. Kaotasime Beritiga ajas võrreldes eelmise aastaga ligikaudu 8 minutit. Eks see tribalmine ja ettepoole jõudmine sel aastal nii hästi ei õnnestunud.

Viimase kilomeetri tegime sörkjooksu. Finišis olles tundsin tohutut kergendust. Ja samas valdas tore tunne. Peale ülimärja särgi vahetamist kuiva vastu tundsin end nagu uuena.

Jooksu boonuseks oli Tanel Padar & The Suni tunnine kontsert. Mulle meeldis. Meeldib Padari hääl ja pillimäng. Tore oli. Lisaks kohtusin klassiõe Evega, keda polnud ikka aastaid näinud.

Nelliga tegime jalutuskäigu Kadrioru pargis ja päikese nautimise lossi aias. Väike tee ja kook kohvikus oli kui rosin tordi peal. Koju jõudes oli kell pea seitse. Ja nüüd on mu lampjalg päris keerulises olukorras. Kahju, et ta ei taha sellele koormale vastu pidada. Loodan homme sellest painest prii olla.

Aitäh, Nelli!

Hooaja esimene

Täna õhtul tegin selle hooaja esimese rulluisusõidu. Ilm oli parajalt soe võrreldes eelmise nädalaga ja see lausa kutsus õue. Tegelikult on siinkandis rullidega sõidetud juba sulalume ajal. Kadedusega vaatasin pealt. Samas parastavalt, sest mulle loeti poes peale, et rullidega lopmidest läbi sõita ei tohi. Laagrid lähevad rikki ning ühe uisu laagrid olevat ligikaudu tuhat krooni.

Eelnevalt põdesin ka teatud hirmu. Põdesin tänavaületuste ja äärekivide pärast. Ei taha kuidagi käna käia.

Kuid täna läks kõik hästi. Tunne oli super ja paaril korral sain üsna tempoka hoo sisse. Mureks oli minu parem jalg, mis vanal asfaldil tugevama vibratsiooni tõttu paaril korral korralikult krampi tõmbas. Eks tuli siis paariks minutiks aeg maha võtta ja see valu ära kannatada.

Nüüd on selline tore tegutsemisjärgne väsinud tunne. Jalad surisevad all. No see teine jalg, lampjalg, nüüd väheke valutab, kuid ka see on mööduv nähe.

On ka palve. Kui keegi oskaks soovitada Tallinnas mõnda rulluisuteed, kus puuduvad järsud langused. Tõuse naudin täiega, kui langusid ma ei soovi (erinevalt suuskadega, kust vaid kimaksin alla ja alla...). Ja kus oleks vähe tänavaületusi ja äärekive. Igatahes, andke teada.

Rahvaliit koalitsioonipartneriks?!

Üsna pikalt oodatud mullistused koalitsioonis on alanud. Ja minu hinnangul mitte õigel ajal ega õiges suunas. Tuletagem meelde, et eesmärk on esitada tuleva nädala neljapäeva hommikul riigikogule järjekordne negatiivne lisaeelarve.

Jah, sotsidega on keeruline olnud. Ei ole neil ühist maailmavaadet Reformierakonna (RE) ja Isamaa ja Res Publica Liiduga. Puudub selge liider, kellega lõplikke läbirääkimisi pidada. Lisaks on sotside tõsiseltvõetavusele hävitavalt mõjunud rahandusminister Padari astumine eurokampaaniasse. Mõistlik samm oleks olnud sotsidel euronimekirjade esitamise ajal ise minister välja vahetada.

Padari nõrkus on olnud jõuetus tegeleda rahandusministeeriumi kui ka eelarveläbirääkimistega. Viimaseks pole olnud jõudu ka peaministril, mis on Eesti riigi arengule mõeldes päris nukker fakt. Padar pole suutnud valitsusele isegi esitada riigieelarve strateegia 2009-2011 projekti, mille peaks vastu võtma juba käesoleva kuu lõpul!?

Peaministri nõrkus ja sotside jäikus on kihelema pannud RE poliitikud, kes püüavad halvaksläinud toormest söödavat toitu teha. Rahvaliidu (RL) kutsumine koalitsioonipartneriks on kas lühinägelik või täiesti läbi mõtlemata samm.

Põhjus on väga lihtne. RL maine viimasest koalitsioonist Keskerakonna ja RE-ga on saanud hävitava löögi. Erinevad skandaalid Reiljani ja Tuiksoo ümber on kahandanud nende maine niivõrd madalale, et küsitluste järgi pole RL riigikokku juba ammu asja.

Samas on RL trumbiks kohalikud omavalitsused. Seal on neil üsna tugev positsioon, mis on saavutatud just riigis võimu juures olles erinevate rahade ja muude hüvede suunamisega kohalikele liidritele. Kaasates RL enne kohalikke valimisi koalitsiooni annab see vanale korruptsioonihõngulisele tegevusele uue hoo. Kohalike liidrite poputamine riigi rahaga jätkuks. Sellel ei tohi lasta juhtuda.

RL on selles mõttes mugav koalitsiooni haarata, sest neil puudub ideoloogiline nägu. Nad sarnanevad liberaalidega, kes võimu nimel on võimelised tegema otsuseid, mis esindaksid mitte idoloogilisi, vaid grupihuve.

Mina kaaluksin partnerina Rohelisi. Nende poliitiline kogenematus paneb vast enam kukalt kratsima, kuid see on pigem voorus. Roheliste kogenematuse taltsutamine olgu peaministri peamine ülesanne. Kuid paraku on tunda, et tänane peaminister ei ole selleks valmis . Kahte asja korraga juhtida – riiki majandusraskustest välja ja Rohelisi – paistab olevat liig mis liig. Samas karakteriga peaministrile ei valmistaks see erilist peavalu.



*autor väljendab käesolevas kirjatükis tugevalt isiklikke seisukohti.

Eesti saavutas hää tulemuse

Valgamaalase onlines oli üleval küsimustik eurovisiooni vaatamise kohta, kus oli ka vastusevariandiks, et vaatan võistlust siis kui on ka Eesti. Mina jälgisin täpselt neid voore, kus esines Eesti.

Üldmulje võistlusest polegi nii hävitav, kui oleksin eeldanud. Tase oli päris ok. Tõsi, neid lugusid on hää kuulata otseesituses. Pärast raadio kaudu need laulud mulle mingeid emotsioone ei paku.

Norra võit oli meeldiv, sest olin laulu poolt. Oli emotsionaalsust, elu, sära. Üle polnud minu meelest õnneks pingutatud.

Eesti edu oli isegi üllatav, sest minu hinnangul jäi powerist puudu. Sellisest jõulisust, mis annaks teada, et oleme tugevad. Arvan ka, et edu oli tingitud tagasihoidlikkusest ja stiilipuhtusest. Viimastel aastatel oleme väga üle pingutanud oma esinemistega. Nii, et tulevikus tuleks ka arvestada puhtuse ja siirusega.

Võidu lugu:


Eesti lugu:

Aknapesupäev

Täna oli mul aknapesupäev. Rohelised kasepuud kiiragavd nüüd eriti selgelt tuppa. Helesinine taevas on veel helesinisem.

Mõtlen, et kas minu elu on olnud nii selge kui puhtad aknaklaasid. Selge just selles mõttes, et ega ma pole oma eesmärke liiga kõrgele seadnud, kuid minu iseloomu ja nö andekuse kriteeriumid pole kaasa antud.

Selle jutu peale kindlasti küsite, et kust sellised mõtted. Viimasel ajal on olnud mitu taaskohtumist ülikoolikaaslastega. Ja see on mu mõtlikuks teinud.

Eks pean leidma valemi, kuidas leida oma tee. Kuidas püsida sel teel, mis mind köidab. Kuidas nende kompromisside seas jääda iseendaks.

Kevadised talgud

Täna hommikupoolikul osalesin Kadrioru pargi koristustalgutel. Omal ajal (17.sajandil, kui ei eksi) ehitati kraavid, et kõrvalasuvatest taludest loomad parki ei tungiks. Need kraavid on mingil määral säilinud, kuid omaette armetus olukorras. Täna sai siis ühte osa lehtestest ja muust sodist puhastatud.

Ilm oli ilus, soojem kui selle nädala hommikutel. Pärast sain süüa maitsvat suppi ja väikesest füüsilisest pingutusest oli hää olla.

Loodus on õide puhkemas. Fotol on näha Kopli ja Ristiku pea nurga peal oleva viadukti juures olevat õitsvat kirsipuud. Ilus ja õrn, nagu mõnes heas muinasjutus.

Üllata end ja teisi valimistel

Mis on lapsel vaja?

Heljo Mänd

Mis on lapsel vaja?
Vaja kodumaja.
Kui on ema-isa,
kuivab ruttu pisar.
Lahket sõna tahab,
siis ta pole paha.

Hea, kui vend ja õde
ja veel mõni sõber,
siis on päevad ikka
rõõmsad, mängurikkad.

Mis veel lapsel vaja?
Päikest päeva ajal,
piima-leiba kõhtu,
ja kui tuleb õhtu,
unejuttu uni
vestaks hommikuni.

Mis veel tarvis oleks?
Et ta terve oleks,
et saaks ikka koos ta
sõpradega joosta.
Õu ja koduaas
lapse kodumaa.

Kaunist emadepäeva kõikidele emmedele!



Palju õnne sünnipäevaks, Emm!

Avastus: spordikell

Täna oli mul esmakordne kogemus kepikõndi teha spordikellaga, mis mõõdab pulssi. Olen veidi hämmingus, et kuidas see keha ikka käitub.

Olen lugenud, et minimaalne kepikõnni koormus on saavutatav 20-40 minutiga intensiivse trenni korral. Ma ei taha seda väidet uskuda. Põhjus on selline, et minu esimesed 30 minutit (tempokas kõnd) olid pulsilt keskmiselt 78 ühikut. Mõtlesin, et kas teen midagi valesti või mis lahti on. Ja siis, paar minutit hiljem, kui pilgu kellale panin, oli pulss 134. Seega, keha sai koormuse alles peale poolt tundi.

Keskmine pulss, millega lõpuni tulin, oli 143. Paraku olen esmakordne praktik ja teooriast, et mis see õige koormus oleks, olen teadmatuses. Tean seda, et maksimum, millest üle ei tohi minna on 200 - vanu. Sellest omakorda 15-20 pügalat maha võtta peaks siis see õige koormus olema. Asjatundjad, kinnitage või lükake ümber?!

Seega, arvan, et peab paika see väide, et kepikõnni tulemuslik trenn on 45-60 min. Minul täna oli 1 tund ja 5 minutit. Üle selle pidavat olema profisportlaste treeningkoormus. Mina viimaste hulka ei pretendeeri.

Täna oli võrreldes eilsega lahe trennipäev. Päike paistis. Tuul polnud eriti tugev. Isegi palav hakkas. Loodus on järjest rohelisem ja rõõmsam ja see teeb endal ka tuju heaks.