28. nov 2007

märksõna "Venemaa"

Olen täna väikese palavikuga rivist väljas ning kuulan terasemalt raadiot. Venemaa on andund taas endast põhjust kirjutada kas otsesemalt või kaudsemalt.

Vene võimud ei püüagi tõestada oma võimalikku demokratiseerumise püüdeid. See on isegi hea. Muretsema paneb see, et tegelikult toimub seal tugev inimõiguste ja -vabaduste piiramine. Viimaseid ei olegi ju. Üheks näiteks on Garri Kasparovi viieks päevaks arestimajja panemine sanktsioneerimata miitingu korraldamise ja miilitsa korraldustele allumatuse eest. Nagu mina aru sain, siis miiting oli registreeritud, kuid nad lähenesid kohale kui paraadiga, mis oli neile keelatud.

Miks Venemaal toimub endiselt 21.sajandil opositsioonliikumiste arreteerimine ning pidev kõrvaldamine võimude poolt? Peamiselt võimu säilitamise põhjusel, mis Putini puhul on üles ehitatud Stalini julmuse ja kõikvõimsusele. Püüan tasapisi lugeda Leonid Mletšini raamatut "Välisministrid. Romanikud ja küünikud", kus juba alguses ilmneb noore Stalini vankumatus. Ja Putin on selle tõttu armastatud ja populaarne. See näitab, kui haige on vene rahvas ning nad ei oskagi elu teistsugusena ette kujutada.

Venemaa mõju tema rahvuse kaudu kujundab eluolu ka siin - Eestis. Viimaseid päevi on rabanud uudis, et äkitselt on eurod meie turult otsa saanud ning venekeelne elanikkond on oma hoiused ümber vahetanud, just eurodeks. Alguse sai see valeinformatsiooni levitamisest, et eesti kroon devalveeritakse.

On püütud analüüsida, miks see 30 miljonit krooni nii kiiresti turule jõudis. Ja ma nõustun. Usaldamatus Eesti riigi suhtes on nii suur. Selle peale ütleksin ma neile, et minge ära, te ei pea siin olema. Kuid mis ütleja mina olen ning samasuguses olukorras on Eesti riik ise, kes tänasel tähtpäeval ei oma autoritaarsust ka eestlaste endi hulgas. Ma ei mõtle autoritaarsust vene moodi. Mõtlen austust, kaitsetahet, rahvuslikku ja riiklikku tunnetust, kodanikualgatust ja teisi kodanikust endast sõltuvaid tegevusi.

Aga tore on see, et euro polegi rahva seas nii kardetud. Ainult riik kardab euro turule tuua.

Miski oli nendega märksaõnadega mul veel, kuid vabandan end välja veidike kehva enesetundega. Hoidke end tuulise ja salakavala ilma eest!

22. nov 2007

"kena" kampaanianipp

Üllatus oli suur, kui lugesin PM pressiteadet: Putin esitati Nobeli rauhupreemia kandidaadiks.

Mnjah, Venemaal on parlamendivalimised ees, kus kandideerib ka president Putin ise. Kõik tutvused ning "erilised" kampaaniameetodi tuleb välja mõelda ning mängu panna. Pigem oleks see Putini valmisvõidu kindlustamine. Ma ei usu, et sealt palju lisa tuleks.

Kuid kui ta peakski saama Nobeli rahupreemia, siis õiglus on maailmast täiesti kadunud. Absoluutselt...

21. nov 2007

16. aastaselt valima?

Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) taotleb kohalike omavalitsuste valimistel valimisea langetamist 16. eluaastani. Huvitav idee. Kahjuks paistavad sealt parteide kõrvad. Näiteks ENLi välissuhete juht Jaan Urb on Rahvaliidu aktiivne liige. Tänases "Revidendis" kaitses teemat Reformierakonna riigikogu liikmest noorpoliitik Silver Meikar. ENLi noortepoliitika juht Gerd Tarand on sotside liige.

Aga miks mitte? Kohaliku omavalitsuse tasandil oleks see isegi mõeldav. Mina tooks siis vastu sellise ettepaneku, et seaduse muutmise käigus võiks valimisõiguse võtta hallipassi"meestel".

Paraku pole kohaliku omavalituse valimissaeduse muutmine üks muutmise koht. Alustama peaks isegi Põhiseaduse muutmisest, mida iga-hetke-emotsioonide ajel minu arvates küll muuta ei tohi. Jah, me saame alustada diskussiooni, mis on ka õige.

Mind teeb noortele valimisõiguse andmine veidike skeptiliseks ühes aspektis. Mõjutatavus. Koolides vaatab selgelt vastu see lapse maailmapilt poliitikast, mis neil kodus räägitakse. Ning tegelikult noor ei anna sellega ühiskonnale uut otsustussuunda. Argument, et nii saaks noor enam nõuda näiteks spordistaadioni ehitamist ei pea päris paika. Milleks on koolides õpilasomavalitsused? Mina mäletan oma presidendi ajast, et aktiivne huvitatud ning võitlus vallaametnike hulgas õpilasomavalitsuse tasandil toob ka edu. Võitlesime noortekeskuse teemal. Kohtusime vallavanema ning teiste ametnikega. Mina küll olin koolist selleks ajaks lahkunud, kuid keskus tuli.

Poolt olen ettepanekule sellepärast, et varakult tuleks juurutada kodanikukohustusi ning valimised on üks väheseid kodanikukohustusi, mida võiks ikkagi täita. Samas olen seda meelt, et pole vaja varakult pettunud kodanikkonda kasvatada. Tegelikult ju enam kodanikkonnast pettub võimus ja enam valima ei lähe. Kohusetundliku käivad. Eesti on veel suht õnnelikus seisus. Euroopas on tavalike valimisaktiivsus 27-29% vahel. Aga eks meil on ka see periood ees...

Nooretele tuleb enam võimalusi anda ning neid igapäevaellu kaasata. Kuid seda saab teha ka teiste meetoditega. Läbi erinevate kaasamistega.


ENLi pressikas

20. nov 2007

esimene intervjuu

Omavalitsused peavad turgu vajalikuks
Põhjarannik, 20.11.2007

Põllumajandusministeeriumi korraldatud küsitlus näitas, et omavalitsused peavad turu olemasolu linnas vajalikuks ning ootavad riigilt mõningast tuge.

Mõni kuu tagasi saatis põllumajandusministeerium 37 omavalitsusele ehk maakondade suurematele keskustele välja küsitluse ava- ehk taluturgude olukorra kohta.

Küsiti, kas omavalitsuses on turg olemas ja kas kõigil tootjail on sinna kauplemiseks võrdne ligipääs; millised on omandisuhted - kes korraldab ja haldab, millised on tingimused turule sisenemiseks, kui aktiivselt neid võimalusi kasutatakse ning kui hooajaline või aastaringne on kauplemiskoht. Neilt omavalitsustelt, kus turgu ei ole, päriti, kas selle vastu huvi tuntakse ja milliseid meetmeid selle rajamiseks ollakse ise valmis kasutama. Samuti küsiti arvamust turu jätkusuutlikkuse kohta. Viimasena uuriti, milliseid meetmeid võiks riik rakendada või kuidas omavalitsust selles osas aidata.

Turg kohalikele tootjatele oluline

"Soovime seda informatsiooni kasutada, analüüsimaks, kas on võimalik luua riiklikku toetusprogrammi," ütles põllumajandusministri nõunik Külliki Kübarsepp, kelle sõnul on ministeeriumi tagasi jõudnud 28 omavalitsuse vastuste põhjal üldine pilt olemas.

"22 omavalitsusel on avaturg olemas, kuuel on tänavakaubanduse võimalus ja kauplemine oleneb peamiselt ilmastikutingimustest, sest turuhoone on vaid mõnes üksikus omavalitsuses. 15 omavalitsuses haldab turgu eraettevõte, kuues omavalitsuses allettevõte ja viies omavalitsus ise. Kolm omavalitsust väitsid, et turg on jätkusuutlik, enamasti aga öeldi, et turg end ära ei majanda. Kõik on ühel meelel, et turg peaks siiski olema, arvestades kauba värskust ja kohalikke tootjaid, kes oma toodanguga suurtesse kaubanduskeskustesse ei pääse," vahendas Kübarsepp küsitluse vastuseid.

Kolm omavalitsust tulid välja ettepanekuga, et taluturgudega võiksid tegeleda talupidajate liidud. Kauplemiskohtade arendamiseks ja nüüdisajastamiseks oodatakse riigilt eelkõige rahaliste võimaluste loomist, aga ka abi turualuse maa munitsipaliseerimisel.

"Riigilt otse raha ei küsita, küll aga soovitakse, et oleksid mingid fondid, kust kas omavalitsus või turgu haldav ettevõte võiks raha taotleda," märkis Kübarsepp.

Turud vajavad toetust

Neli meie maakonnas küsitlusega haaratud omavalitsust - Narva, Kiviõli, Kohtla-Järve ja Jõhvi - võtsid asja tõsiselt ja vastasid põhjalikult.

"Narva avaldas arvamust, et linna teises otsas võiks olla veel üks turg. Turgude paremaks arendamiseks pakuti välja, et ettevõtjaid võiks näiteks laenu saamisel soodustada, samuti tehti ettepanek anda turud taluliitude või aiandusliitude hallata," rääkis Kübarsepp.

Kiviõlis oodatakse mitmesuguste toetusprogrammide näol kaasrahastamist; Jõhvi on selle poolt, et turud antaks taluliitude hallata ja taluliite selles tegevuses riigieelarvest rahastataks. Kohtla-Järve linnavalitsus piirdus kauplemisvõimalustest ülevaate andmisega, lisades, et arenguvõimalused on olemas.

"Kuna see küsitlus on alles nii värske ja mõned vastused veel tulematagi, siis menetlust pole ministeerium veel alustanud," tõdes Kübarsepp.

Küll on aga ministeeriumis jutuks olnud, et maaelu arendamise meetmete kaudu oleks võimalik ka turge toetada.

"Ministeerium peab turgude teemat oluliseks," tuli kõnealuse küsitluse idee Kübarsepa sõnul põllumajandusminister Helir-Valdor Seederilt endalt. "Maakonnavisiitidel talupidajate ja tootjate liitudega kohtudes on ikka jutuks ju turustamisprobleemid; avaturge toetades loodame neile abiks olla."

KÜLLI KRIIS
Teisipäev, 20.11.2007


Originaal siin.

18. nov 2007

jäätmekäitlusest

Millegipärast on haaranud väike paanika me ühiskonda. Nimelt, 2008. aastast on kohustuslik jäätmeid sorteerida. Kohalik omavalitsus peab garanteerima, et prügi oleks sorteeritud.

Minu praeguses elukoha hoovis on prügi töötlemine lausa nauding. Taara, paber-papp, ohtlikud jäätmed ja tavaprügi jaoks konteinerid on olemas. Peale igat prügi välja viimist tunnen end päris rahuolevalt nagu oleks hakkama saanud väga olulise teoga. Tegelikult olen kohustusliku prügisorteerimisega päris rahul.

Üks puudujääk on, millega olen ise kokku puutunud. Puudulik teavitustegevus. Ise olin vähe teadlik selles osas, mida veel ühte või teise konteinerisse panna võiks. Seetõttu vast ongi nii tõrjuv ja suht puudulik suhtumine sorteerimisse. Keskkonnaministeerium koos kohaliku omavalitsusega võiks igale elanikule saata infot konteinerite sisu täitmise kohta ning infot nendest kohtadest, kuhu saab ülejäänud prügi viia, mida enda territooriumil realiseerida ei saa. Usun, et siis kasvab ka teadlikkus ning positiivsem suhtumine prügi kohustuslikku sorteerimisse.

17. nov 2007

Eesti - Andorra


2:0

Joel Lindperelt!


Mängu täpsem ülevaade: Postimees


1:0

Andres Operilt. Aga veel on mängida. Ootame, et tuleks lisa.

16. nov 2007

huumorit ka

Nõuniku laul

http://www.youtube.com/watch?v=jP_ZqQ_kSog


Regionaaministri nõuniku laul tema enda esitluses


http://www.youtube.com/watch?v=Izmwlk8PLr0&feature=related

11. nov 2007

minu isa

Head isadepäeva!!!

10. nov 2007

David Lynch - jumal?

Sel nädalal väisas Eestit Ameerika kuulus filmirežissöör David Lynch. Minu jaoks oli ta tundmatu inimene, sest ma pole olnud eriti filmide fänn. Ja kui neid näengi, siis enamus näitlejad, režissöörid jne ei ütle mulle midagi.

Lynch pidas kolmapäeval kinos Kosmos kahetunnilise "loengu". Mina sattusin sinna puht juhuslikult. Hommikul visati tööl kutse lauale ja öeldi, et võta või jäta. Võtsin.

Kohale jõudes jäid mul silmad ja suu pärani. Metsik rahvamass. Kõik kohad olid täis, paljud seisid, paljud istusid põrndal, nii mõnedki ruumipuuduse tõttu lahkusid. Tugevas enamuses olid üliõpilased.

Vahetult enne algust kadus helitehnikal vool. Lynchi manager-suuvooder tutvustas Lynchi väga üllaslikult. Kõik olid väga ootusärevuses. Aplaus oli tugev ja sealt ta tuligi.

Suhtlus publikuga oli üles ehitatud küsimuste esitamisele. Noored olid vaeva näinud ning olid julged. Filmidest ja tema loomingust oli väga vähe juttu. Peamine teemal oli - transtsendentaalne meditatsioon. Õigemini, kuidas ta sellega elab.

Tema sõnumid, mis mulle kõrvu jäid olid:

  • ideed on elu alus ning ideed tulevad igal hetkel ja igal pool. Neist tuleb kinni haarata ning võimalusel teostada;
  • negatiivsust pole olemas. Temas pole jõudu. Positiivsusel on jõud, mis kestab. Negatiivsus tuleb endast välja lasta.
Polegi nagu midagi hullu. Miks ma siis sellisel kummalisel noodil seda lugu kirjutan? Just sellepärast, et minu arvates toimus selles saalis kerge ajuloputus, millest suur osa publikust aru ei saanud ja lahkus väikese pettumusega. Ajuloputuse eesmärk oli teha kampaaniat loodavale transtsendentaalse meditatsiooni põhimõtetel tegutsevale ülikoolile.

Lynchil oli kaasas kaks "jüngrit" Ameerikast. Mitmete ülikoolide lektorid. Nende esitlused panidki, minu arvates, publiku tõsiselt toimuvasse mõtlema. Need kaks kuju ainult ülistasid ameerikalikult Lynchi. Aeg-ajalt silmad kinni ning nautimas seda ülistuslaulu. Minul hakkas neist kahest mehest kahju, sest tundsin et neid ju kasutatakse ehtsalt ära. Eestipoolne loodava ülikooli ideoloog on doktor Jaan Suurküla.

Minule jäi tõesti mulje usujüngrite üritusest, mis pole meie kultuurile omane ning millel puudub usutavus ning reaalsus.

6. nov 2007

voodimärgajad

Minu jaoks oli MTV gaalalt edukalt koju tulnud Bedwetters üllatuslik. Ma polnud mitte ühtegi lugu nendelt kuulnud (neil vist ainult kaks ongi). Kuni tänaseni. Alljärgnev on minu esmane muusikaline kohtumine nendega. Väga hull ei olegi. Raadiost oleks parem kuulata...
Loodan, et noored panevad edasi. Peaasi, et ruttu saadud edust toppama ei jääda, mis on juhtunud kahjuks meie noorsportlastega...


4. nov 2007

teine lumine päev

3. nov 2007

esimene lumi 2007











Lund sajab!

Jah, juba tunnikese on siin, talvepealinnas Otepääl lund sadanud. Puule rippuma jäänud lehed langevad siiski lumeraskuse all maapinnale. Õrn lumevaip tiheneb ja tiheneb... Näed, ilmaennustusel ei läinudki väga mööda.
Käisime eile surnuaial. Surnuaed oli võimas - täis tulesid ja rahvast. Kordasime koos: "nagu jõuludel". Tore oli!