David Lynch - jumal?

Sel nädalal väisas Eestit Ameerika kuulus filmirežissöör David Lynch. Minu jaoks oli ta tundmatu inimene, sest ma pole olnud eriti filmide fänn. Ja kui neid näengi, siis enamus näitlejad, režissöörid jne ei ütle mulle midagi.

Lynch pidas kolmapäeval kinos Kosmos kahetunnilise "loengu". Mina sattusin sinna puht juhuslikult. Hommikul visati tööl kutse lauale ja öeldi, et võta või jäta. Võtsin.

Kohale jõudes jäid mul silmad ja suu pärani. Metsik rahvamass. Kõik kohad olid täis, paljud seisid, paljud istusid põrndal, nii mõnedki ruumipuuduse tõttu lahkusid. Tugevas enamuses olid üliõpilased.

Vahetult enne algust kadus helitehnikal vool. Lynchi manager-suuvooder tutvustas Lynchi väga üllaslikult. Kõik olid väga ootusärevuses. Aplaus oli tugev ja sealt ta tuligi.

Suhtlus publikuga oli üles ehitatud küsimuste esitamisele. Noored olid vaeva näinud ning olid julged. Filmidest ja tema loomingust oli väga vähe juttu. Peamine teemal oli - transtsendentaalne meditatsioon. Õigemini, kuidas ta sellega elab.

Tema sõnumid, mis mulle kõrvu jäid olid:

• ideed on elu alus ning ideed tulevad igal hetkel ja igal pool. Neist tuleb kinni haarata ning võimalusel teostada;
• negatiivsust pole olemas. Temas pole jõudu. Positiivsusel on jõud, mis kestab. Negatiivsus tuleb endast välja lasta.

Polegi nagu midagi hullu. Miks ma siis sellisel kummalisel noodil seda lugu kirjutan? Just sellepärast, et minu arvates toimus selles saalis kerge ajuloputus, millest suur osa publikust aru ei saanud ja lahkus väikese pettumusega. Ajuloputuse eesmärk oli teha kampaaniat loodavale transtsendentaalse meditatsiooni põhimõtetel tegutsevale ülikoolile.

Lynchil oli kaasas kaks "jüngrit" Ameerikast. Mitmete ülikoolide lektorid. Nende esitlused panidki, minu arvates, publiku tõsiselt toimuvasse mõtlema. Need kaks kuju ainult ülistasid ameerikalikult Lynchi. Aeg-ajalt silmad kinni ning nautimas seda ülistuslaulu. Minul hakkas neist kahest mehest kahju, sest tundsin et neid ju kasutatakse ehtsalt ära. Eestipoolne loodava ülikooli ideoloog on doktor Jaan Suurküla.

Minule jäi tõesti mulje usujüngrite üritusest, mis pole meie kultuurile omane ning millel puudub usutavus ning reaalsus.