28. juuni 2010

Kalamaja grupp sündis asumi appikarjetest

Postimees Online
23.06.2010 23:55
Veiko Pesur, reporter

Kalamaja tasulise parkimisala vastaste interneti-grupp pani seni väikeste seltskondadega asumi eest võidelnud kalamajalased ühe mehena oma õiguste eest seisma.

Ühisrindele facebookis aluse pannud Külliki Kübarsepp rääkis, et lõi keskkonna kohe samal õhtul, kui linnavalitsuse plaan tasulise parkimisala laiendamisest teatavaks sai.

Uudis parkimiskorralduse muudatusplaanidest tuli 26. mail. «Käisin õhtul läbi Kalamaja kommunist, kus inimesed karjusid appi. Vaja olnuks keskkonda, kus nad saaksid anda vastuhääli ja avaldada oma meelt. Kuna selles midagi keerulist ei olnud, tegin keskkonna valmis,» ütles Kübarsepp.

Esmalt jagas ta liitumiskutse oma Kalamajas ja Põhja-Tallinnas elavatele tuttavatele, kuid järgmistel päevadel läks lumepall veerema ja uusi liitujaid tuli pea iga minutiga. «See oli uskumatu, et ligi pooleteise päevaga liitus grupiga ligi 1600 inimest.» Pärast seda on grupp tasapisi paisunud ja koondab praeguseks juba ligi 2600 inimest.

Grupp on toonud kokku ja liitnud erinevaid inimesi, kes küll elavad samas linnaosas ja muretsevad samade asjade pärast, kuid muretsesid seni kõik omaette. Üks suurem projekt, mis uute tuttavatega seas üheskoos ette võeti, oli eelmisel ja sel nädalal tehtud küsitlus. Aktivistide hulka kuulusid nii Telliskivi Seltsi inimesed, kui need, kes polnud seltsiga varem kokku puutunud.

Uudistekanal 24 h

Tänu grupile said kokku ka need, kes läksid ühiselt kaheksanda juuni koosolekule. Seesama grupp oli ka ajend, et see koosolek üldse tegi tehti. Kes koosolekule ei pääsenud, said sellest lugeda kohalolnute muljeid sealtsamast facebooki-lehelt.

Ka halduskogu istung 15. juunil koondas inimesi. «Istungil käisid grupis kokku saanud inimesed ja vastaspoolelt Keskerakonna kutsutud umbkeelsed tegelased,» sõnas Kübarsepp. Loomulikult sai ka selle kohtumise värvikad detaile grupi kodulehelt lugeda. «Grupp ongi selles mõttes tänuväärne, et siin on nii inimeste arvamused kui ka värske info voog. Siin on kuuldunud hullumeelseid ideid näiteks tänavate blokeerimise ja piketeerimise kohta, kuid siin saavad inimesed ka oma valu ja olu välja elada,» lisas Kübarsepp.

Kui kauaks aga grupp aktiivseks jääb, seda ei osanud Kübarsepp ennustada. Seni pole veel olnud päevagi värskete sissekanneteta. Ta nentis, et praegu on kriitiline olukord- kas teema jätkub või mitte. «Kindlasti jätkub see niikaua, kuni ka linn ise teemat üleval hoiab- näiteks on üleval abilinnapea Taavi Aasa erinevad kommentaarid ja artiklid, mis kõneannet annavad. Sügisel jätkub teema, kui halduskogus tuleb üldplaneeringu arutelu. Arvatavasti tulevad aga juuli ja august vaiksemad.»

Grupp on elujõuline

Teine küsimus on selles, et kas grupp suudab fookust hoida. Kui on palju erinevaid postitusi, siis on oht, et inimesed lähevad emotsionaalseks ja hakkavad parkimisteema asemel süüdistusi pilduma. Kübarsepp seda ohtu praegu siiski ei näe, pigem peitub postitajate ja postituste rohkuses just Kalamaja grupi unikaalsus. Tavaliselt on tema hinnangul gruppidel hoopis see viga, et postitajaid on üks või paar, mis on aga grupi surm. Kalamaja grupis on kõigil võimalus öelda ja see hoiab inimesi koos.

Kõlanud on ka süüdistused, et grupp on poliitiline ettevõtmine ja poliitikud leiavad siit koha valijate võitmiseks. Kübarsepp möönis, et süüdistusi on tehtud, kuid need puudutasid petitsioonikeskkonda, kui Reformierakond ja IRL-i esindajad hakkasid petitsioonile allkirju koguma. «Aga meil on vaba ühiskond, kus kõigil on õigus kusagile kuuluda ja õigus arvamust avaldada. Mina seda teemat väga ei tähtsustaks. Grupp on eelkõige teemakeskne, kellegi kuulumine kusagile on igaühe õigus,» märkis Kübarsepp.

Ta lisas, et grupi alguspäevil kutsuti sellega liituma ka abilinnapead Deniss Boroditšit. «Tema oleks võinud siin selgitusi jagada, kuid vastust temalt ei tulnud. Boroditši liitumisel oleks siin olnud ka vastaspoole esindaja ja see poleks sugugi halb olnud.»

Tänaseks on keskkonnaga massiline liitumine pidurdunud ja uusi liikmeid tuleb päevas juurde kuni kümmekond. Liitujad on pigem kalamajalaste sõbrad ja tuttavad. «Kas 3000 inimest kokku tuleb- seda ei tea öelda, kuid see on täiesti võimalik,» arvas Kübarsepp.


Link artiklile SIIN

IRL: parkimiskorraldust peab arutama kohalikega

Delfi
27. mai 2010

IRLi Põhja-Tallinna piirkonna asejuht Külliki Kübarsepp kritiseerib Kalamaja tasuliseks parkimisalaks muutmist ning leiab, et seda tuleb täiendavalt arutada piirkonna elanikega.

„Tallinna linnavõim kasutab taas oma võimu ülevalt alla kodanikke kuidagi
kaasamata. Nimelt pole Kalamaja inimestele tutvustatud plaani ega
korraldatud arutelu parkimisprobleemide kohta Kalamajas,“ sõnas ta IRLi pressiesindaja vahendusel.

„Taunimistvääriv on see, et Kalamaja teede olukord pole kiita. Sõiduteed on
auklikud, jala-ja jalgratta teed üsna räämas või olematud. On isegi
tänavaid, kus tasu soovitakse nõuda sealt, kus asfaltkate isegi puudub,“
ütles Kübarsepp.

Tema hinnangul on suurim parkimisprobleem Niine tänavas, mida kohalikud
elanikud ka tõdevad. See on tekkinud suuresti sellest, et linnavalitsus pole toime tulnud parkimiskorraldusega.

„Kalamaja elanikud ei ole päri sellega, et nende autod surutakse hoovidesse. Tagajärjeks on rohelise ja peresõbraliku linnaala kadumine. Muru asemele pannakse asfalt või teekivid, mis vähendab roheala ja linnajao eripära,“ sõnas Kübarsepp.

Tema hinnangul püüab Keskerakond Kalamaja elanikelt ja nende sõpradelt
lisamaksu korjamisega täita auklikku eelarvet, kuid see on ebaõiglane ja
pole kindel, et sel moel kogutud raha linnaelanike huve teeniks.

„Pigem võidakse seda lähenevatel valimistel kasutada Keskerakonna
reklaamimiseks, nagu linna raha möödunud sügisel kasutati“.

IRL Põhja-Tallinna osakond peab vajalikuks enne linnavolikogu otsustamist
pidada laiendatud Põhja-Tallinna halduskogu koosolek, kuhu on kaasatud nii
seltsid kui kõik teised kohalikud elanikud.

25. mai 2010

Uus väljakutse - rattaralli

Tuleval pühapäeval (30.05) on tulemas Tartu rattaralli. Start antakse Tartu linnas ning tublimad finišeerivad taas Tartus, mille kogupikkus on 133 km (Tartu-Otepää-Elva-Tartu).

Ma võtsin vastu otsuse, et lähen ja panen end taas proovile. Olen realist ning täispikale distantsile ei lähe. Läbin 71km, mis lõpeb mu kodulinnas Otepääl.

Ega ma pole kokku lugenud, palju km olen alla sõitnud. Aga omajagu sõidetud on küll - loomulikult harrastaja tasemel, kus keskmine ringipikkus on 21km.

Laupäeval oli Maijooks (vt fotosid siit), kus võtsin osa kepikõnnis (7km). Seadsin eesmärgiks ausalt kõndi teha ning hoida ühte tempot. Ja see mul õnnestus. Keskmine pulss oli 150, mida pean heaks näitajaks.

Täna tegin analoogse trenni rattal. Võtsin eesmärgiks sõita pea 30 km, kuid sõidu käigus sain indu juurde ning lõpuks sõitsin kokku 42,33 km.
Aeg: 1:58:28 (koos joogipausidega)
Keskmine pulss: 153
Kalorite kulu: 1354
Kaotatud rasva%: 30
Keskmine kiirus: 22,2 km/h
Suurim kiirus: 33,4 km/h

Olen tulemusega rahul. Pärast jätkus energiat küll, mis annab kindlust, et pühapäeval võiksin sõita küll. Suutsin hoida kiirust normaaselt - teha kiirendusi kui põruda tuulistel tõusudel ning pulss oli ka kontrolli all.

Mis olid siiski murekohad? Tuul. Väikenegi vastutuul teeb mu jõuetumaks. Kergemate käikudega saab siiski läbi murtud, kuid kaotan nii ajas kui kiiruses. Eriti hull on lugu tõusudel. Tõusud ongi mu teine probleem. Teades Tartu-Otepää teed, siis mulle teevad muret kolm tõusu: peale pikka Tatra laskumist algab tõus, mis lõpeb parempöördega Otepää peale. Üsna peale seda algab kõige järsem ja raskem Kiisa tõus. Kolmas tõus on Otepääle sisenedes. Teised on laugemad ja vast ei võta nii palju energiat.

Eks palju oleneb ilmast. Praegu ennustatakse vihma ja ca 6m/s tuult. Sooja 10-12 kraadi. Vaikne vihmane ilm sobiks ka, kuid tuul võiks olemata olla. Loodan parimat.


````
Siit näed sõidule registreerunuid, keda on eilse seisuga kokku üle 3800.

16. mai 2010

Kesklinna prügimägi sai kerge leevenduse

Täna toimus Tallinn2011 eestvõttel viimasel hetkel korraldatud koristustalgu Linnahallist kuni Lennusadamani. Kõige enam tööd vajas Pro Kapitali ala. Etteruttavalt ütlen, et viimane ei saanud korda, sest seal on tööd vähemalt 2-3 päevaks veel.

Koristades leidsime vahest isegi ehmatavaid asju. Näiteks Vabariigi Presidendi Kantselei ajalehti, mille oli vast puude alla sokutanud möödunud aasta oktoobris mõni (endine?) töötaja. Hulgaliselt koolimaterjale oli ehitusprahi vahele peitnud psüholoogiatundeng K-L Säre. Seal oli isegi tema bakalauruse töö. Lisaks mitmete firmade ja eraisikute raamatupidamistoimikuid.



Mul õnnestus leida ka üks narkosüstal (oktoobris leidsime neid 3). Klaasikildudega tõmbasin märkamatult näpu lõhki, kuid loodan, et see paraneb peagi. Kaaskoristaja Marlen Pruunlep leidis raha- kui käekotte, mis olid ilmselgelt inimestelt varastatud.

Loomulikult oli palju ehitus- ja olmeprügi. Taarat, mille peamiseks osaks olid odekolonnipudelid. Riideid, okastraati kui eketroonikat ja muid juhtmeid. Mida sügavamale Pro Kapitali alale, seda hullemaks pilt muutus ja hetkel jäi poolikuks, sest abikäsi jäi väheseks.

Supi söömise ajal oli Pro Kapitali esindaja hämmingus, et kuidas inimesed julgevad blogida nii palju nende laostunud territooriumi üle. Mind omakorda hämmastab nende arusaam turvalisest ja korras elukeskkonnast.

Tuleb lõpetada prügimajandus keset linna. Meil on hulgaliselt töötuid, kes kasvõi päev-kaks töökoha eest ülimalt tänulikud oleksid. Selliste kergete töörünnakutega eesmärki päris ei saavuta. Ootan samuti linna tegutsemisjulguse saabumist.

14. mai 2010

Südalinna häbimärk on kalaturuga ühel alal

Trummid mürtsuvad ning rahvas plaksutab. Linnapea peab kõnet ja jagab tänukirju. Toimub kauaoodatud kalaturu avamine Põhja-Tallinnas. On suurpäev. Paraku varjutavad üritust kahtlased asjaolud.

Kuu aega tagasi andis Tallinna linnavalitsus tuld takka avada kalaturg 15. mail, Tallinna päeval. Esialgselt oli kavandatud turu loomine suvekuudele, mil toimuvad merepäevad. Sõlmiti kolmepoolne leping, kus maa omanik - Pro Kapital, etendab salakavalat rolli.

Nimelt, kalaturu asukoht on Pro Kapitali hiiglasliku (15 ha) Kalaranna tänaval asuva territoorimi osal. Mitu aastat tagasi on tehtud planeering suureks arenduseks, mis on vaidlusi tekitanud ja (õnneks) toppama jäänud. Seni pole alale leitud ka uusi sõbralikumaid lahendusi.

Maaomaniku tegematus ja ehtne hoolimatus on Kalaranna tänava osaliselt muutnud südalinna prügimäeks. Alal laiuvad ehitusprahikoormad, millele lisavad värvi kodanike endi poolt toodud olme- ja ehitusjäägid. Tegemist on täieliku lagaga, kus eelmise aasta oktoobris suurema prügikolde likvideerisid Isamaa ja Res Publica Liidu liikmeid.

Põhja-Tallinna halduskogus tõstatati Pro Kapitali Kalaranna kinnistute heakorra küsimus. Õigustatult, sest linn peaks tegema ettekirjutusi maaomanikele heakorra hoidmiseks. Linn teeb maaomanikuga (Pro Kapital) aktiivseid lepinguid, kuid asjast ei räägita. Linnaosavanem andis teada, et kuna Pro Kapital ei tea, mida lähiajal kinnistutega peale hakata, siis nad ei pea vajalikuks teha lisakulutusi (sh korrashoidmiseks).

Linnaosavanema vastus on jahmatav. Kelle esindaja ta on? Preatoni firma või rahva esindaja, kelle avalik huvi peab olema tagada ohutu ja puhas elukeskkond.

Kummaline on ka kolmepoolne koostööleping, mis sätestab kalaturu korraldust. Pro Kapitali jaoks ei kaasne mitte üks sent kohustusi. Kõik kulud turuala korrastamiseks katab Põhja-Tallinna linnaosavalitsus oma reservist. Kokku on see kuni järgmise aasta lõpuni ligi 500 000 krooni. Leping näeb isegi seda ette, et linn on kohustatud Pro Kapitali tasuta reklaamipindadel äramärkima.

Kalaturg on vajalik. Tegelikult vajatakse värkse toidukraamiga kauplemise kohti viisakates tingimustes üle linna. Keskerakonna Pirita linnaosavanem on näiteks isiklikult hakanud blokeerima Pirita elanike algatust luua turg. See on otsene tegevus nii inimeste võimalusele saada tervislikule ja kvaliteetsele toodangule, maaelu arendamise kui ka töökohtate loomise vastu.

Turgude ärakasutamine poliitilise kasusaamise eesmärkidel näitab väärtuspoliitika puudumist. Linn peab lisaks kvaliteetsele ja värskele toidule soodustama elutervet keskkonda. Kuid kui linn ärihuvide tõttu vaikib ja juba aastaid, siis tekitab see suuri kahtlusi.

Fotoülevaated kinnistust:
9.oktoober 2009



11.oktoober 2009



4.aprill 2010


11.mai 2010



Lisamaterjale:
Kalaturu avamise kava: http://kuhuminna.tallinn.ee/oevent.php?oevent_id=79135
Koostööleping: http://www.tallinnlv.ee/lvistung/bin/agendalist1.asp?meeting=636#aid_0 (vt punkt 38)

3. mai 2010

Lannusaare kevad 2010

1.mail tehtud fotoülevaade kevadisest Lannussaare talust. Enamus lilli ja rohelust on veel õide puhkemas.

13. apr 2010

Kalamaja prügiprobleem on lahendamata

Möödunud aasta sügisel peeti IRL-i Põhja-Tallinna osakonna eestvõttel Kalamajas suur koristustalgu (vt. fotosid siit). Tegemist oli suurima mitteametliku prügimäega südalinna vahetus naabruses. Ala jääb Suur-Patarei tänava ja mere vahele. Linnulennult mõnesaja meetri kaugusel asub Põhja-Tallinna valitsus.

Pool aastat tagasi, taotledes luba linnaosavalitsusest, ei teatud, kellele territoorium kuulub. Peale koristustalguid, esitas linnaosa korralduse prügi äraveoks AS Pro Kapitalile. Nädala jooksul see ka tehti.

Kuus kuud hiljem on Pro Kapitalile kuuluv territoorium endiselt räsitud. Siin-seal vedeleb prügikoldeid. Inimesed on pikemalt juurdlemata toonud ehitusprahti ja muid olmejääke. Territooriumi omanik ning nurga taga asub linnaosavalitsus pole paraku teinud midagi olukorra lahendamiseks ega isegi tähelepanu pööramiseks.



Põhja-Tallinna linnavalitsus on endiselt vait. Kus on MUPO? Miks ei märka linnavõim, mis pea nende akende all toimub?

Patarei vangla ja Linnahalli vaheline ala on ca 15 ha suur. Alale on planeeritud Kalamaja möödasõidutee. Sellele lisaks on plaanis rajada korterelamud ja büroohooned, väikealuste sadam koos teenindavate ehitistega, kalaturg, avalikud haljasalad ja pargid ning kaldapealne rekreatsiooniala.

Kõik oleks tore, kui planeering säilitaks Kalamaja miljööväärtuse. Fotolt nähtav hirmutab. Kas tegemist on äriprojekti või tõsises soovis arendada Kalamaja?

Segadusi on sellel territooriumil liiga palju. IRL Põhja-Tallinna osakonnal ei jää muud üle kui taaskord keerata käised üles ning asuda tööle. Meie võimuses on vähemalt võidelda silmnähtava korralagedusega.

24. märts 2010

KE venitamistaktika pole usaldusväärne

Keskerakonna venitamistaktika Riigikogu saalis riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse raames pole tõsiseltvõetav.

Tegin selle näiteks graafiku, kus on näha:
K - palju Riigikogu liikmeid oli kohal
P - opositsiooni hääled
V - koalitsiooni hääled
E - erapooletud



Mis selgub? Keskerakond koos teiste kaaslastega ei viitsi isegi hääletamas käia. Võetakse pidevalt 10 min vaheaegu. Milleks? Graafikust ju selgub, et fraktsiooni olemas pole, kellega nõu pidada. Kas vaheaegade võtmise idee pole mitte arupidamiseks vaba aega võtta?

Hetkel on jõutud läbi hääletada alates eile kl 18.00-st kuni täna kl 15:20-ni 56 parandusettepanekut 139-st.

Kurb, et opositsioon on võtnud eesmärgiks parlamendi töö mainet veel enam avalikkuse silmis allapoole tuua.


Kasutatud allikas: www.riigikogu.ee

28. veebr 2010

Ime Stroomi moodi

Eile ukerdasin Stroomi suusateedele. Oli sula ning suusk andis pidevalt tagasi. Raske oli. Meel oli eriti kurb, kui vaatasin, et suured puuoksad on murdunud ning mõned hoolimatud on lumekuhjad rajale kupatanud. Jäi selline täieliku hoolimatuse tunne.

Pika kaalumise peale suundusin päris metsa. Ja mu suu jäi ammuli. Päris suusarajad olid tekkinud. Mu hämming oli ikka päris korralik. Kuna on sulaperiood, siis ei oska arvata, millal need tehti. Igatahes peale eelmise nädala laupäevast tormi. Pigem on need 4-5 päeva vanad, sest uisusammu pole eriti kasutatud. Eks seda paistis natuke keeruline olema kasutada ka, sest ta oli ikka ebaühtlane. Klassikaraja kohta pole midagi halba öelda. Oli küll hoolimatuid inimesi, kes klassikarajal kõndinud, eriti hobustega kahju tehtud, kuid eks see vaja jalutajatele ka harjumist.

Mõõtsin, et ringi pikkus peaks olema 2,8 km. See on täiesti arvestatav pikkus. Miks küll peale Tartu Maratoni rajad tekkisid? Kus oli linnaosa vastav varustus terve talve? Loodan, et saan nendele küsimustele ka vastuseid.

Sportlikud näitajad eile:
Aeg: 1:08:00
Kalorite kulu: 801
Keskmine pulss: 155
Rasvakulu: 30
Distants: 7,7 km

Sportlikud näitajad täna:
Aeg: 55:46
Kalorite kulu: 580
Keskmine pulss: 86
Rasvakulu: 30
Distants: 6,9 km
KOKKU: 217,4 km

Sulaga sõit on ikka üsna raske. Täna panin õige pidamismäärde ja see toimis, kuid pikka liuglevat sammu sisse ei saanud. Viimane aitab pulssi kõrgemal hoida, olen tähele pannud. Kõrgema pulsiga tunnen, et mul on isegi kergem sõita.

Eile oli esimene päev suusad all peale Tartu Maratoni. Ei olnud üldse hull, pigem tore. Eks näis, kauaks suusamõnusid jätkub...

25. veebr 2010

Kolde pst-Sõle tn ristmik vajab täiendavat reguleerimist

Nii mitmedki autoomanikud ja jalakäijad on aastaid mures Kolde pst-Sõle tn ristmikul toimuva pärast. Ristmik on ohtlik ning iga väikenegi risk võib lõppeda kurvalt.

Probleem number üks on sooritada liiklustihedas olukorras vasakpöördeid. Ühistranspordi kasutajad hoiavad liinibussis nr 40 (tipptundidel on bussis 60-90 inimest) hinge kinni, kui Sõle tänavalt toimub vasakpööre Kolde puiesteele, sest tavaliselt toimub see punase tule ajal. Buss liigub aegsasti keset ristmikku, et oodata oma hetke. Harvad pole juhused, kui buss alustab pöörde tegemist, kui kõikides foorides on punane tuli.

Need autojuhid, kes tulevad Paldiski mnt poolt, ei saa omakorda teha vasakpööret, kui buss on end nihutanud keset ristmikku. Tekkinud on pime olukord, kus iga pööre on tohutu risk. Pöörde tegemist võid ju alustada, kuid siis on jalakäijad teel, keda peab läbi laskma, kuid pime nurk bussi tagant ei pruugi öelda, millal uus sõiduk vastu tuleb. Tegemist on äärmiselt ohtliku olukorraga.

Teine probleem on seotud jalakäijate ülekäigukohtadega. Ühistranspordi peatuse eest saab üle minna endise Minski poe poolele ja sealt edasi Sõle Säästumarketi suunas. Paraku puudub üldse üleminekuvõimalus Pelgulinna puumajarajoonist nii Säästumarketi kui peatuse suunas. Autojuhid on õnneks harjunud, et jalakäijad on sunnitud liikluseeskirju rikkuma ja viisakalt lastakse inimesed üle tee. Kuid olukord on lubamatu ja vajab reguleerimist.

Pakume ka lahendused.

Vasakpöörete reguleerimiseks näeme ette, et fooridele lisatakse vasakpöörete tulukesed (üks selline tuluke on näiteks Toompuiestee-Tehnika tn ristmikul), mille tulemusena vastavalt ajastatakse ristmik.

Jalakäijate reguleerimiseks tuleb paigaldada ülekäigukohamärgid ja maha tõmmata "sebrad". Ületamise turvalisemaks muutmise nimel võiks paigaldada ka jalakäijatele mõeldud foorid.

Kolde pst-Sõle tn ristmik on piisavalt lai, et paigaldada foorid ja ülekäigukohad ning luua vastav radade süsteem. Tegemist on olulise sõlmpunktiga, mis asetseb otse värske politseimaja akna all.