Miks Valgamaa ühinemisest asja ei saa?

Valgamaalases (22.11.2008) oli tore lugemine Valga maakonna Maapäeval arutelu all olnud haldusterritoriaalreformist (loe siit). Minu lähiaja unistuseks oleks, et Valgamaast saaks nö pilootprojekt haldusreformi teemal. See ei tähendaks pelgalt omavalitsuste liitmist, vaid ka hariduse, sotisaalvaldkondade, transpordi, jt. valdkondade ümberkorraldamist.

Valgamaa puhul ma kujutan ette, et uus omavalitsus moodustuks olemasoleva maakonna piires (ehk omavalitsus = tänane maakond). Põhjus on lihtne. Valgamaa on loodud tehislikult 1920. aastate alguses. Tehislikkus ongi ohuallikas, et ühel hetkel võidakse maakond jagada Põlva-, Võru-, Tartu- ja Viljandimaa vahel ära. Kerge liigutuse selles suunas osundas ka Otepää volikogu esimees Jaanus Raidal, kes tegi ettepaneku reformi teha Otepää kõrgustiku baasil.

Kardan, et praegune ja juba päris pikaajaline diskusioon ühinemisest jääbki aruteluks. See kartus peegeldub ka Valgamaalase ülevaates. Püüan põhjused lahti kirjutada.

Puudub ühendaja. Kõik omavalitsused on omamoodi isiksused, kes tahavad kindlasti omamoodi käituda. Paraku ei hakka asjad nii üldse liikuma. Reformi eestvedajaks võiks olla maavanem. Paraku on Valgamaa nö riigipoolse käeta. Viimane laiemalt tuntud maavanem, Georg Trašanov, paraku hõõrub pistise kahtluse tõttu kohtupinke. Praegusest kohusetäitjast ei oska kahjuks midagi arvata. Ühendaja pole ka riik, vähemasti mitte enne uut Riigikogu koosseisu.

Poliitiline tahtmatus koostööks. See saab selgeks puhtlihtsa poliitilise maastiku kaardistamise tulemusena. Toon välja linnapeade, vallavanemate ja volikogu esimeeste poliitilised kuuluvused. Keegi võib küll väita, et kohalikel tasanditel erakondlikud valikud ei loe, loevad persoonid. Osalt on siin tõtt, kuid reform ei saa teostuda emaparteide toetuseta.

Helme
Vallavanem - Tarmo Tamm - erakonnatu (end KE)
Volikogu esimees - Toivo Põldma - KE

Hummuli
Vallavanem - Valter Kaar - erakonnatu
Volikogu esimees - Enn Mihailov - RE

Karula
Vallavanem - Rain Ruusa - RE
Volikogu esimees - Ants Kilo - RL

Otepää
Vallavanem - Meelis Mälberg - RE
Volikogu esimees - Jaanus Raidal - erakonnatu

Palupera
Vallavanem - Terje Korss - erakonnatu
Volikogu esimees - Vambola Sipelgas - RL

Puka
Vallavanem - Heikki Kadaja - erakonnatu
Volikogu esimees - Heldur Vaht - RE

Põdrala
Vallavanem - Aivar Uibu - erakonnatu
Volikogu esimees - Sulev Sildna - RL

Sangaste
Vallavanem - Kaido Tamberg - SDE
Volikogu esimees - Aldo Korbun - erakonnatu

Taheva
Vallavanem - Monika Rogenbaum - IRL
Volikogu esimees - Hille Tamman - IRL

Tõlliste
Vallavanem - Madis Gross - SDE
Volikogu esimees - Olev Tammela - RL

Tõrva
Linnapea - Agu Kabrits - KE
Volikogu esimees - Ülle Juht - RL

Valga
Linnapea - Ivar Unt - RE
Volikogu esimees - Feliks Rõivassepp - RE

Õru
Vallavanem - Andres Palloson - KE
Volikogu esimees - Avo Allik - erakonnatu

Kiire pilguga tulemust üle vaadates jääb silma vaid üks omavalitsus, mis võiks olla vastavalt emaparteile reformi pooldaja - selleks on Taheva valla juhtkond. Teistes omavalitsustes, kas valitseb teatud segadus või ollakse kategooriliselt reformi vastu. Põhjuseid võib olla mitmeid. Üheks näiteks on hirm, et siis võtaks võimu enda kätte kohalik Reformierakonna eliit. See tuleneb juba sellest, et tõmbekeskused Otepää ja Valga on selle partei kontrolli all.

Elukutselised ametipostid. Vaatame, kes on olnud vallavanema koha peal järjest enam kui kuus aastat - Kaido Tamberg, Madis Gross, Terje Tross, Heikki Kadaja. Mida peaksid nimetatud vallavanemad pärast ühinemist tegema, eriti veel kehvades majandustingimustes, ja veel maal?! Lihtne töökohakaotus võib olla inimlik põhjus, miks ühinemine untsu läheb.

Tohutu poliitiline ebastabiilsus. Otepää võimu olukord on katastroofiline. Keskmiselt peab heal juhul üks võim vastu aastakese. On lühemaid ja pikemaid aegu. Valla areng on seisma jäänud. Inimesed lahkuvad, isegi talvepealinna võimalused ei hoia neid tagasi. Enam on märgata käsi-peseb-kätt-poliitikat, millest osaliselt on tingitud võimu ebastabiilsus. Samas paistab läbi tohutu eneserahulolu, kui mõni võimupööre on taas teoks saanud. Inimesed on aru saanud, et enne midagi ei muutu, kui uus põlvkond peale tuleb. Kuid uutel tulijatel on pea võimatu midagi muuta, sest täna toimuv on võtnud motivatsiooni.

Poliitiline ebastabiilsus hirmutab eemale ka maakonna vallad, sest nii väikeses kogukonnas kui Valgamaal teavad enam-vähem kõik, mis kuskil toimub. Lisaks ei anna see julgust, kui läheb debatiks, mis võiks olla Valgamaa keskpunkt.

Valgamaa keskuse küsimus. Kindlasti on ka see üks suur komistuskivi. Debatt võib tulla Otepää ja praeguse keskuse Valga vahel. Vaidlusobjekt on ta seetõttu, sest põhjapoolsem rahvas satub Valka haruharva ning pigem käiakse Tartus asju ajamas. Lõunapoolne kogukond sooviks jälle Valga juurde jääda.

Nagu näete, on probleeme palju. Samas tunduvad need nii teisejärgulised. Tekib küsimus, et kuhu jäävad suured eesmärgid – kohaliku rahva heaolu, Valgamaa areng ning ääremaastumise vastu võitlemine? Ühe suure Valga, Otepää või kogunisti Lumevalla tekkimine hakkaks paremini töötama ka nende suurte eesmärkide nimel. Praegu oleme killustunud ning võimud vaatavad ninaalust. Ei tule peljata, et ühinemise tagajärjel väiksemad kogukonnad kaoksid. Suure Türi valla tekkimine on tõestanud, et just selle tagajärjel taastus ka külaelu, mis tõi tagasi kogukonnatunde ja ärksama seltskonna maaelule lähemale.

Valgamaa omavalitsusjuhid! Palun saage tihedamini kokku ning pange paika konkreetsed eesmärgid, millele lisatakse ajalised tärminid. Näiteks. Jah, me ühineme kõik koos. Ühinemine toimub peale 2009. aasta kohalike omavalitsuste valimisi kolme aasta jooksul, lõppdokumendile kirjutatakse alla hiljemalt aasta enne järgmisi kohalike omavalitsuste valimisi (hiljemalt septembriks 2012). Tõestame, et Valgamaa on haldusstruktuur, mis saab olema eeskujuks kogu Eestile! Enam usaldust!

Avaldatud: 2.12.2008 Valgamaalane