Läti, Leedu.... Järgmisena Eesti?

Sündmused Lätis ja täna ka Leedus ei anna kindlustunnet, et Eesti jääks analoogsetest rahutustest eemale. Need sündmused iseenesest panid reaalselt tunnetama, mis maailmas tegelikult toimub. Rahutusi saame hakata nägema televiisori kaudu igast maailmanurgast. See on justkui paratamatu maailmse majanduskriisi tingimustes. Samas on analoogseid sündmusi võimalik vältida, kui on olemas tahe ja usk endasse.

Mis võiksid olla need argumendid, mis põhjustaksid Eestis erinevaid miitingud?

• Ahvatlus tekitada segadust või õigemini matkida naaberriikides toimunut. Eriti äärmuslike liikumiste ja miks mitte suure naaberriigi poolt, kel hammas verel 1991. aastast.
  


• Inimesed on järjest enam stressis. Negatiivsed sõnumid majanduskriisist süvendavad hirmu ja isegi paanikat. Tõsi, reaalsust ei tohi varjata, kuid vaja on anda ka lahendusi - sõnumeid, mida hakatakse tegema, et olukorda stabiliseerida.


• Valimised on alanud. Propagandamasin Keskerakonna poolt avaldub tänavaplakatitel. Nende eesmärk on inimestele iga päev meelde tuletada, et majandus on põhjas ja kogu elu on kihvas. Pole ime, kui nad koondavad nii omad inimesed ja protestivalmis venekeelsed Toompeale kutsuvad. See oleks tõeliselt kurb areng, ikka rahva segadusse ajamiseks.

• Tõsine usaldamatus valitsuse vastu. Seda meil minu meelest eriti tugevalt
  tunda ei ole. Tõsi, kulude kokkuhoidu on venitatud mitmete reformide mittetegemise näol - sotsiaalvaldkond, haldusterritoriaalne reform, kogu haridussüsteemi ümberkorraldamine, ametite ja allasutuste kokkulöömine, transpordikorralduse sihipärasemaks ja efektiivsemaks tegemine jne.

• Rahulolematus oma eluga. Ise nagu ei oska midagi ette võtta ja abi oodatakse eeskätt riigilt.

Kõige enam loodan, et Eestis kogunema ei hakata. Peamine põhjus on see, et need miitingud ja rahutused ei aitaks millelegi positiivsele kaasa. Pigem tekitab lisakulutusi, kisub alla Eesti mainet.

Valitsuskoalitsiooni vahetumine lahendust ei too. Üheks kinnitavaks faktiks on just see populismimasin, mis on näha meie tänavate reklaampostidel. Teine põhjus on see, et opositsioon jagaks raha laiali erinevate sotsiaaltoetustena, mis tähendaks, et riigi rahakott oleks momendiga sõelapõhi. Tuletan meelde, et juba täna ca 50% eelarvest läheb sotsiaalvaldkonda.

Riik vajab hoopis ettepanekuid, kuidas kulusid kärpida ning probleem lahendada. Riik vajab enam mõistmist ja kaasatöötamist. Teeme kõik selle nimel, et asjad hulluks ei lähe.