Mõttelõngaotsakesed

Ma polegi viimasel ajal siia jõudnud. Pikad ööd kampaaniaajalehe kallal on mu veidi tühjaks tõmmanud (täna läks lõpuks trükki ja homme saan kätte!!!). Oli tore ja meeleolukas nädalavahetus, millele järgnes ikka metsik tempo. Õhetasin täna tööl seesmiselt päris pikalt. Nagu palavik oleks olnud... Kraadisin. Hoopis alatemperatuur tegi mu oleku imelikuks. Püüan kosuda ja varem magama minna :).
Nende päevade jooksul on mul olnud ka mitu mõtet, millest tahaks isegi pikemalt heietada. Kuid siiski lühidalt...
Kummastav on lugu Raidalist SLÕhtulehes. Ise on ta suuresti Otepää elu pehmelt öeldes ärevaks teinud ja nüüd kuulutada, et ta on ohver sellise elu pärast?!?!. Ja miks peab üldse sellise uudisega avalikkuse ette tulema? Enam ma ei kommenteeri seda.
Teine mõttelõng on tegelikult juba põgusalt menetletud Venemaaga seotud teemad. Piirileping ja pronkspoiss. Mulle Läti suht leebe piirilepingu sõlmimise otsus Venemaaga ei istu. Kardan ka tõesti seda, et nii sai enam haavata hoopis Eesti. Just meie "kaotatud" maade pärast. Kahjuks on inimesed loobumas mõttest Petserimaa tagasi saada. Miks? Sest nähakse Venemaa suurust ja Eesti väiksust. Arvatakse, et nagunii me kaotame. Teine asjaolu võib see olla, et kui meil piirilepingu teema kuum oli, siis tehti mitmeid saateid Petserimaast. Inimesi ehmatas see, et seal on suuresti venekeelne elanikkond.
Siis hämmastab mind Euroopa suhtumine meie probleemi seoses pronkssõduriga. Tegelikult näitab see kahjuks Euroopa nõrkust. Ma võin eksida, kes seda kampaaniaüritust vedas (Eestis), kuid üks meie valija tuli suure jutuga, et Kelam on Euroopas vähe tööd teinud ja kommunismi polegi hukka mõistetud. Oi, küll ma läksin põlema ja tegin kurjemat häält, et seda möga usutakse. Tean ja näen, kuidas Kelam tööd teeb Brüsselis. Teiste eurosaadikute kohta kuulen vaid kummalisi lugusid. Uskumatu!

Peaksin vist lõpetama. Muidu lähen täitsa rappa. Tänu korralikule väsimusele. Silmad isegi vajuvad kinni.

Sära!