tsitaat

Raamatupoelettidele on jõudnud raamat "Oranž printsess" Ukraina naispoliitikust ja ärinaisest Julia Timošenkost. Tekkis kohe soov seda kunagi soetada. Tagakaanel oli järgmine tsitaat (püüan mälu järgi taastada, kuid see tihti vana inimese moodi):

"Probleem pole selles, et naisi on poliitikas vähe, vaid selles, et poliitikas pole mehi."






Raamatupood Apollo

muutustest

Mis seal ikka... räägin nüüd natuke endasti ka.
Nimelt, algaval töönädalal (23.07-27.07) on mu viimased tööpäevad Isamaa ja Res Publica Liidu kontoris. Siis ma puhkan paar nädalat ning pärast seda alustan tööd uues kohas.
Uus amet on põllumajandusministri nõunik. Eks näis, mida seal täpsemalt tegema hakkan, kuid arvan, et senisega võrreldes on mul enam iseseisvust ja aktiivset tegutsemist :P

Mul pole midagi lisada...

Seks, prostituudid ja “Meie omad” kinnitavad Putini poliitika õigsust

Kremli noorteühendus Naši harjutab kahenädalasel õppusel Putini pärandi hoidmist.


Neil päevil Tveri oblasti Seligeri järve äärde Naši ehk “Meie omade” suvelaagrile komistavatele uudishimulikele tuleb andeks anda, kui neid tabab kerge déjà vu. Mürtsuv muusika, punastes särkides komissarid, loosungid ja poliitõppused – meenutus otsekui Arteki pioneerilaagrist.

Kuid see pole minevikunostalgia, vaid uue Venemaa tulevik Kremli silmade läbi. Kümnele tuhandele Naši komissarile tehakse puust ja punaselt selgeks, mis muudab just praeguse presidendi Vladimir Putini poliitika nii eriliseks. Ning kuidas “fašistlikud sisevaenlased” kodumaad reedavad.

Või polegi nad fašistid, vaid hoopis lihtlabased prostituudid? Kui astuda laagri punaste laternate tänavale, ei jää enesemüümiskalduvustes kahtlustki: külastajaid tervitavad arvutiga tohterdatud plagul “kolm libu”: miniseelikus ning võrksukkades Mihhail Kasjanov, Garri Kasparov ning Eduard Limonov. Teisisõnu Teine Venemaa, ainukene üldse märkimisväärne opositsioon Putini kõikvõimsusele.

Vaenlase vastu valmis!

Kui kerglaste elukommetega poliitikud peaksidki plakatitel kahe silma vahele jääma, siis nende fašistikuub kindlasti mitte. “Uued füürerid” – nii nimetavad našilastele jagatavad ajakirjad Putini vastaseid.

Vaid mõni kuu enne parlamendi- ja vähem kui aasta enne presidendivalimisi ei teki noortel komissaridel Venemaa vaenlaste osas kahtlusigi. Nendega võitlemiseks kavatsevad našilased saata välja 60 000 valimisvaatlejat, kes kinnitaksid ametlikke tulemusi. Õppustel valmistutakse organiseerima kümnete tuhandete osavõtjatega meeleavaldusi, millega saaks opositsiooni katsed tänavatele tulla juba eos maha suruda.

Aga ega elu ole ainult poliitika ja õppimine. Ühest küljest elavad noorputinlased spartalikult: ei mingit alkoholi, vandumist ega sanktsioneerimata pidusid – nende eest ootab laagrist avaliku hukkamõistu saatel kiiresti väljasaatmine. Iga päev algab ühisvõimlemise ning sörkjooksuga. Propagandajoonistused kutsuvad täitma oma kohust isamaa ees ning mitte hoidma kõrvale armeeteenistusest. Kohustuslikes poliitloengutes käimist jälgitakse elektrooniliste kiipide abil.

Kuid muud elurõõmud? Miks mitte! Plakat laagris selgitab, miks mammutid välja surid. Liiga vähe seksi. Andmaks oma panust Venemaa katastroofilise iibe tõstmisse, on nelikümmend paari otsustanud panna Naši suvelaagris leivad ka ametlikult ühte kappi.

Vaid kaks aastat vana organisatsioon Naši annab endast Vene linnade tänavatel üha jõulisemalt märku, näidates oma jõudu “Venemaa vaenlaste” arvel. Peale Eesti suursaadiku Marina Kaljuranna ründamise jälitasid nad mitu kuud Briti esindajat Anthony Brentonit, kes oli julgenud võtta sõna opositsiooni kongressil.

Organisatsiooni liikmete arvu ei näi täpselt teadvat keegi. Kuid koos mitteametlike toetajaliikmetega ulatub see sadade tuhandeteni.

Allikas: EPL Online
Autor: Krister Paris

Mu isamaa on minu arm

Mu isamaa on minu arm,
kel südant andnud ma.
;.; Sul laulan ma, mu ülem õnn,
mu õitsev Eestimaa. ;.;

Su valu südames mul keeb,
;.; Su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, ;.;
mu isamaa, mu isamaa.

Mu isamaa on minu arm,
ei teda jäta ma
;.: ja peaksin sada surmama,
seepärast surema. ;.;

Kas laimab võõra kadedus?
;. ; Sa siiski elad südames, ;.;
mu isamaa, mu isamaa.

Mu isamaa on minu arm
ja tahan puhata.
;.; Su rüppe heidan unele,
mu püha Eestimaa. ;.;

Su linnud und mul laulavad,
;.; mu põrmust lilled õitsetad, ;.;
mu isamaa, mu isamaa.

Ajaloo käsiraamat õpetajatele

Mulle saadeti huvitav link leheküljele - La Russophobe, õigemini on see ka blogiversioon. See on inglisekeelne võrguväljaanne, kus leiab materjale vene meediast, analüüse Venemaa kohta, lisaks palju infot erinevate eluvaldkondade kohta. Lugemist pikkadeks õhtuteks. Pean märkima, et blogi kajastab peamiselt Putini vastu suunatud materjale.

Laupäeval mainisin, et vene noortega tehakse tõsist tööd, et nad oleksid truud oma juhile. Seda nägin nendest võrguväljaannetest, mis levisid arvutist arvutisse läbi erinevate tuttavate peale aprillirahutusi Tallinnas. 17.juuli La Russophobe sissekandes märgitakse, et Putin on välja tulnud järgmise manulaaliga: "Venemaa lähiajalugu 1945-2006: õpetajate käsiraamat" (A Modern History of Russia, 1945-2006: A Teachers' Manual). Üks autoritest on keegi Pavel Danilin, kelle näitelugu Vene meedias Eestist on ära toodud. Püüan esitleda mõned tähelepanekud.

• loo pealkiri on "Väike, uhke, barbaarne Eesti";
• Venemaa võimalikud sanktsioonid:
  
• diplomaatiliste suhete katkestamine;
• alustada kiirprogrammiga kaasmaalaste kojukutsumisega;
• pikajaline agitatsioon venekeelesele elanikkonnale;
• majanduslikud sanktsioonid;
• ja lõpeb see kõik: kas seda on piisavalt?;
• Eesti rahvas aktsepteerib oma "fašistlikku valitsust", mille peaks maha võtma ja asendama tõeliselt demokraatliku valitsusega;
• Venemaa andis 20.sajandil Eestile riikluse.

Kokkuvõttes üsna jõhker lugu. Lugu avaldati 27.aprillil. Meil olid korratused 26.aprilli ööl. Seega, Venemaa oli toimuvast teadlik, isegi etteteadev. Lood olid kirjutatud ja juba trükimasinast välja tulemas. Nõudmised valitsuse tagasiastumiseks eelnevalt planeeritud, sest sõber Keskerakond ootas kokkulepitut - valitsuses liidripositsiooni. Kummalisel kombel olen kuulnud sellist stsenaariumi ka meil Eestis. Nii, et ma pole esmaavastaja.
Ajalooga "mängimine" on saamas tänases maailmaruumis võtmeküsimuseks. Ka Eestis on "ajaloosõda" ammu alanud - kumb siis peal - Laar või Savisaar: kes tegelikult taasvabastas Eesti? Ning mäng ongi peamiselt alates II maailmasõja lõppemisest. On mitmeid ajaloosündmusi, mida ühed rahvad ja riigid on püüdnud "unustada" ja eluga edasi minna, kuid see võib olla salarelv kellegi teise ees.



Loe ka Karmo Tüüri "Võitlus ajaloo pärast"

tule ja hääleta!

Nimelt, paremalt veerust (peale mu enesetutvustust) leiad võimaluse vastata küsimustikule. Kasuta võimalust!

mis sünnib...

Ma jäin sõnatuks, nähes neid pealkirju tänases Postimehe Online's. Mida see kõik tähendab? Mis toimub me ümber ja sees?

• Suurbritannia saadab välja neli Vene diplomaati

• Venemaa: Londoniprovokatsioonid ei jää vastuseta
  

• Venemaale ümberasumisest huvitub 70 inimest
  

• Venemaal koostati keelatud teoste nimekiri

• Moskvas mõrvati Saksa meediagigandi Venemaa asejuht

• NATO: oleme Venemaa otsuses sügavalt pettunud

• Ungari valitsust paneb imestama soovitus boikottida Putinit

Mõneti ma olen päri brittide otsekohesusega. Eks vist Venemaaga tulebki suhelda kui võrdne võrdsega. Pidevalt talle järgi anda pole mõistlik. Samas, see võib valla päästa "doomino efekti". Kõik hakkavad kõigiga nii suhtlema ja siis on tigedust ja vaenu oi-oi kui palju.
Mõrvad Venemaal - täiesti aktsepteerimatud teguviisid! Ma siiralt arvan, et need kõik on võimude enda poolt tellitud.

Venemaa, Venemaa, Venemaa...

Tänane uudis Venemaa Euroopa tavarelvastuse piiramise leppe taganemisest oli minu jaoks veidi jahmatav uudis. Jahmatav just selles mõttes, et mis võivad need põhjused ja tagajärjed olla selliseks käitumiseks. Põhjuste all mõtlen tegelikke põhjuseid. Ma ei usu põhjusesse, et NATO uued liikmesmaad pole kõik seda lepingut ratifitseerinud, ju pole neile ka seda vaja. Asjalood võivad olla hoopis tõsisemad.

Viimastel kuudel olen lugemislainele saanud ning teosed nagu "Putini Venemaa" (Politkovskaja), "Tulevik?" (Jakobson), lisaks erinevad artiklid meediaväljaannetes ning nüüd püüan läbi puurida end suhteliselt raskelt sõnastatud raamatust "Pärast sõda. Euroopa ajalugu 1945. aastast" (Tony Judt), on minus tekitanud hirmu ja tugevat eelarvamust Venemaa suhtes. Ma ei usu, et selle riigi juhil (juhtkonnal) oleks tsiviliseeritud suhtumist oma rahvasse kui ka muu maailma.
Eestile, kui Venemaa naaberriigile, on viimase taganemine tavarelvastuse piiramise leppest üsna traagiline. Samas tunnen häbi meie välisministri üle, kelle parasiitsõna on "kahetsusväärne". See väljend kajastub tal nii sise- kui välispoliitilises vaatevinklis. Tegelikku sisu ta ju edasi ei anna. Märkimisväärsemalt otsekohesem ja konkreetsem on Marko Mihkelson. Kiitus talle selle eest.
Miks on see enam traagiline meile? Siin toon välja Jakobsoni arusaama, millega ma 100 protsenti nõustun: "Venemaa nõuab Baltimaadelt tunnustust, et need ühinesid 1940. aastal omast tahtest ja suurte häälteenamusega Nõukogude Liiduga, võttes samas omaks kommunistliku süsteemi. Sellega peavad venelased ilma otse välja ütlemata silmas, et Baltimaad kuuluvad tegelikult ikka veel Venemaa külge". Euroopa Liit ja NATO on need vahendid, mille kaudu Eesti suudab vastu panna Venemaa "sala"soovidele.

Lisaks näeme Venemaa poolt loodud tõrkeid koostööks Euroopa ja USAga. Näha on Putini jonnakust ja rahulolematust. Tema aktiivne ja tugev militaarne taust viitab vaid sellele, et Putin ei taha lahkuda ametist ilma suuremate (sõjaliste) saavutusteta. 2008. aastal toimuvad valimised on tema jaoks raske hoop. Oleme kõik veidi ootusärevuses, sest ei tea mis juhtuma hakkab.

Juhtuda võib näiteks see, et Putin muudab kiirelt seadust, mis pikendaks ta ametiaega. Teine käik oleks marioneti kasutamine, kuid see tee võib minna oma rada pidi. Demokraatlikke valimisi välditakse. See oleks areen konkurentidele, keda väidetavalt Putin juba elimineerib. Näiteks Jakobson toob kaks nime, kes omavad ambitsiooni ja võiksid ohustada Putini võimu: Jukose asutaja ja ärimees Mihhail Hodorkovski (Putin pistis ta trellide taha) ja endine peaminister Mihhail Kasjanov. Viimasel ajal on nähtaval positsioonil ka maailmas tuntud maletaja Garri Kasparov (pildil), kuid rühmitus, mille eest ta võitleb pole eriti haldus- ja juhtimissuutlik, sest ei suudetud hiljaaegu endale liidritki valida.

Putin on populaarne oma vaese ja nälgiva rahva seas. Ootus taastuvast impeeriumist on suur. Stalin on siiani inimeste suuriidol, kes on tugeva ja võimsa võimu sümbol. Putin sarnaneb temaga. Lisaks on noorsoole tehtud tugevat „ajupesu“, mis väljendub isegi meie enda kodumaal Tõnismäel „telkivate“ noorte näol ning sellele eelnenud kahele märatsemisööle. Noori veetakse „malevatesse“, kus lisaks lõbule toimuvad suurejoonelised „jutlused“.

Lõpetuseks tahan öelda, et ma pole eriti optimistlik sõjalise turvalisuse osas. Vene väed ei tule välja sealt, kus nad juba paigal on. Eesmärk on saavutada enamat. Ja me ei tea, millal läheb tõeliselt tuliseks… Või oskab seda mulle öelda?

tulevik?

Mainisin mõned päevad tagasi, et soovitan lugeda Max Jakobsoni raamatut "tulevik?". Juba küsiti - miks? - ja õigustatult. Püüan anda põhjuse.

1. Raamat on ladusas ja lihtsas keeles, mis on sobiv igaühele (ja mitte eriti mahukas ka :));
2. Jakobson on Soome diplomaat, kes räägib:

• Soome ajaloost alates Talve- ja Jätkusõjast;
• ELi kriisist;
• Üleilmastumisest läbi Aafrika ja Aasia näite;
• loomulikult Venemaast ja Nõukogude Liidust;
• juutidest;
• natuke ka Eestist ja Lätist;
• Rootsi suhetest Soomega;
• USAst.

Raamat ei räägi vaid pelgalt läbi soomlase pilgu, vaid suudab näha asju laiema nurga alt.
Raamatus on ka lihtsaid tõdemusi, mida me kindlasti teame või oleme kuulnud, kuid ei ole suutnud igapäevasesse arutellu võtta. Ma ei mõtle just poliitikuid ja politlolooge, neil vast kõik juba ammu selge :P. Igatahes sain ma siit mitmeid mõttelõngu, millest võiks tulevikus artikelid kirjutada.
Tulevikus...

üle pika aja maal...

Jah, nii mõnus. Laupäeval sadas küll terve päeva, kuid see-eest lugesin raamatut. Max Jakobsoni raamat "Tulevik?". Soovitan soojalt.
Pühapäeval oli isegi pool päeva päikest ja õhtupoole sadas tugevaid vihmapahvanguid ning äikest ja mürtsu oli ka.
Esitan taas oma pildiseeria. Pildistada oleks veel ja veel...

Nelli, Killu, Kerda

Laulupidu

Täna sain taas meeldivaid emotsioone. Võtsin osa laulupeost. Hommikul otsisin otepäälased üles ja saatsin neid teel väljakule. Väga tore oli. Nostalgia võttis võimust täiega. Nägin mitmeid tuttavad-sugulasi. Oli ka näha trombe tänaval endistest otepäälastest.
Meeleolu oli hea. Näha oli palju beebisid, titevankreid ka:) Igas vanuses paarid hoidsid teineteisel käest kinni ja lapsed hullasid isadega. Just isadega - see jäi nii selgelt silma - ju me ühiskond on selline, kus isad nii tihti koju ei jõua...
Lõpp oli vägev ja minu emotsioonid olid viimase peal. Ja rahvast oli niii palju. Ilves mainis oma kõnes 100 000 inimest. Ei imesta... Seda vast nende keeruliste sündmuste tõttu. Värskendav oli igal pool kuulda eesti keelt (sekka ka inglise keelt) ja alkovaba üritus teeb asja veel meeldivamaks :)
Tänan sellise toreda ürituse eest!