vilet puhuma

Tänases "Aeg luubis" imestas Margit Sutrop, miks poliitikasse siirdujad ei "puhu vilet", kui asjad ei toimi nii nagu peaks. Lühike ja otsekohene vastust oleks - siis Sind ei ole enam ka poliitikas.

Poliitikat tehakse mitmel tasandil. Esimene tasand on erakonnasisene poliitika. Teine tasand on avalikkus. Ma ei taha järjestada, et kumb on tähtsam, kuid tõsiasi peitub selles, et üksiküritajana poliitikuna läbi ei löö.

Pean end ka poliitikasse siirdujaks. Olen küll kaheksa aastat erakondlikult end määratlenud ja enamuse aja aktiivselt erakonnale kaasa löönud, kuid tegelikult on kõik ees.

On küll üks oluline teema, mille üle ma ka absoluutselt rahul pole ning see peaks enam huvitama avalikkust. See on olukord Ida-Virumaal. Viibisin eelmisel nädalal avalike teenistujate foorumil Narvas. Moodustati kümme töögruppi, millest minu rühm külastas Sillamäed linnapea (Ain Kiviorg) enda eestvõttel.

Sillamäel vaatab korruptsioon igal nurgal vastu. Avalik võim on ise selle üle väga uhke. Näide. Linnapea oli väga õnnelik, et nende linnavalitsus on väga efektiivne töötegija. Isegi 23.detsembril tullakse kokku, kui on koheselt vaja mingile ettevõtjale ehitusluba anda. Selline juhus oli kaks aastat tagasi. Mina hüüdsin omaette: "tule taevas appi!". Aga mees oli üliõnnelik.

Sillamäel on eestikeelne gümnaasium. Kuna kolm protsenti elanikkonnast on eestlasi, siis haridus antakse vene keeles. Linnapea (pärit Paidest) andis mõista, et eesti keel on Sillamäel nonsens ning tema selle eest seisma avalikult küll ei hakka. Mul tulid ihukarvad püsti. Eks oli veel paar nüansi, millega meid "kostitati".

Samal päeval oli vabariigi valitsus Narvas oma istungit pidamas. Eeldasin, et väljasõidul analüüsitakse ka piirkonna iseärasusi. Tuli välja, et neil polnud aega isegi korralisi päevakorrapunkte menetleda. Ida-Virumaa olukord on paratamatus ning seda võetakse täiesti tavalisena. Ida-Virumaal lihtsalt asjad käivat nii...

Mina ei ole nõus sellise asjaoluga!!! Püüame küll välispoliitiliselt pädevad olla, kuid tunnistagem, Ida-Virumaa on juba muutunud välispoliitika mitte sisepoliitika osaks. Ida-Virumaa on julgeolekurisk meie riigile. Kui langeb see maakond, on läinud ka kogu riik. Lisaks asub seal meie energiakeskus.

Mnjahh... Kelle peale või kellele ma siis õige "vilet puhuksin"? Eesti vabariigi(le), eestlaste(le), Venemaa(le) peale? Tegelikult vist kõigi peale. Ka enda peale. Sest tunnen, et kui ma hakkaksin tooni tõstma, siis ma ei jõuaks kuhugi. Mind lihtsalt naerdaks välja. Kõigi poolt. Ja olen ise süüdi sellistes tunnetes.

Igatahes, see Ida-Virumaa teema on mind mõtlema pannud, ja üsna tõsiselt. Enam vajan abi muidugi selles, et välja töötada meetodid, kuidas Ida-Virumaa Eesti riigi osaks suunata.

On Sul, kallil lugejal, ideid?