Kummitav eelarvetont

Tot-tot-tot... tuleb mul meelde Tootsi hirmu-tembuviis. Tänane eelarveprotsess ei toogi täpsemalt välja, kes see Tootsi moodi tembutaja on - Ansip? Savisaar? Laar? Padar? Kui tõsisemalt rääkida, siis asi on tembutamisest kaugel.

Eelmise nädala algusest peale on käimas meediasõda, mis kuidagi vaibuda ei taha. See paistab olema kaval nipp peaministri partei poolt. Arusaamatuks jääb, kes seda ikkagi juhib? Või on see hoopis märk, et kuulujutud RE killustatusest on müüt ja nad ikkagi suudavad ühiselt meediavõimu haarata.

Meedia on omal kombel haneks läinud. Ühelt poolt on näha, et kriisiolukordades on see kallutatud ühe-kahe poliitilise partei poolt. Teisalt, ei osata leida sügavaid analüüsipunkte, vaid püütakse vastutustundetult erinevaid klatšisõnumeid paisutada esilehtede pealkirjadeks.

Valitsus on tõesti keerulises olukorras. Ja seda just seetõttu, et peaminister elab soovunelmas, et midagi polegi juhtunud ega saagi juhtuma. Rahandusminister paistab olema kogemusteta ja arusaamadeta, lisaks ta juhib kontrollimatut ministeeriumi. Ja need kaks suurt meest omavahel koos eriti ei istu ja seetõttu tervikpilt riiklikest eesmärkidest täiesti puudub. Selle tõestuseks on ka kevadel vastu võetud eelarvestrateegia, kus puuduvad selged ja mõõdetavad eesmärgid.

Pead on tõstmas opositsiooniline suurpartei KE. Neil on mõnus käsi kokku hõõruda ning parastada. Kuid paraku on majanduslangus (kui tagajärg) alguse saanud just KE ja RE ühisest valitsuskabinetist. IRL ja SDE suurim patt RE-ga koalitsiooni tehes oli see, et usuti rahandusministeeriumi aastaid väljastatud väärarvutusi. Eelnevalt on nad vääralt arvutanud majandustõuse (reaalselt olid tõusud suuremad), kuid tõuse on ikka mõnusam üle elada kui ootamatut langust. Lisaks avaldab oma mõju üleüldine majandusolukord maailmas, mis paraku on samuti langustrendis.

Minu arvates on esialgsed lahendused olemas:

• IRL, RE, SDE koalitsioon on antud Riigikogu koosseisu puhul ainuvõimalik ning see peab püsima;
• tuleb välja vahetada peaminister.

Kandidaatide osas ei hakka spekuleerima, kuid oma nägemuses on veel mõned ministrid, kelle väljavahetamine võiks päevakorda tulla (just pädevust vaadates). Kuid kui asi nii kaugele läheb, siis laguneb koalitsioon koheselt. KE tulek võimule, olenemata partneritest, on kindlasti valus hoop riigi majandusele ning arengule järgmiseks kümneks aastaks. Täna on koalitsioonis inimesi, kes suudaksid kaine mõistusega riiki hullemast päästa. Seetõttu pole mõistlik "vastutuse" argumenti kasutades valitsus kukutada. Vastutada saab tegutsedes mitte põgenedes ehk ametist lahkudes (lahkumiseks on ka muidugi põhjuseid, kuid sel korral ma neid ei näe, veel...).

Valitsus peab eelarve esitama õigel ajal ning seda just sellisel kujul, et konkreetsete seaduseelnõudega on tulud ja kärpimised kaetud. Põrsast kotis pole mõtet parlamenti esitada, sest see võib kaasa tuua kriisi Riigikogus. Erakorralisteks valimisteks, minu hinnangul, ühiskond küll valmis pole. Esiteks juba sellepärast, et metsikud valimiskulud ei too majanduslikku heaolu kogu ühiskonnale, vaid kildkonnale PR-maastikul tegutsevatele firmadele. Teiseks, uut poliitilist põlvkonda pole peale kasvatatud ning seega, erakorralised valimised ei lahendaks midagi, vaid pikendaks kriisi.

Kutsun koalitsioonipartnereid üles lõpetama meediasõda. Kuulakem üksteist ning otsige lahendusi mitte soovunelmaid. Tuleb hoida kokku (mitte ainult majanduslikult), sest 2009. poliitika-aasta tuleb veel rängem kui käesolev aasta.