Vähi on ummikus
Maalehes (9.10.2008) on pikk intervjuu kunagise poliitiku Tiit Vähiga. Peale pronksiööd on Vähi muutunud väga sarkastiliseks ning meelestatud Eesti riigi vastu. See paneb sügavalt mõtlema. Isegi turgatab pähe, et kas ärimees on taas poliitikukarjääri jätkamas?
Vähi suurim süüdistus on, et Eesti ründab asjatult Venemaad. Ärimeeste tegevused naaberriigis olevat järjest kitsamaks läinud. Siit kumab tugevalt läbi Vähi ebaõnnestumised ning süüdi ta ennast ei julge tunnistada, vaid proovib süüdlaseks teha hoopis Eesti riigi.
Kuldsuu Aarne Rannamäe Vabariigi kodanikes (10.10.2008) küsis otse, et mis halaga tegemist on? Miks Eesti ettevõtjad hakkama ei saa? Ettevõtja Jaan Puusaag vastas väga tagasihoidlikult, põhinedes pigem oma isiklikule kogemusele, sõnamata midagi halba Eesti riigi kohta. Puusaag tõdes, et tema edu Venemaa põhineb pikaaegsetel isiklikel suhetel.
Lugedes erinevaid käsitlusi Venemaa poliitilise kui ärieliidi suhtetest, mis on omavahel väga läbi põimunud, ei teki minul usaldust ärilise eetika põhimõtete viljelemisest. Venemaal lööb läbi vaid korruptsiooniga kaasa minnes. Riigi kaasavedamine on üdini väär. Kurvad tulemused on naaberriigis Lätis, kus varsti pole ühtegi poliitikut, kes pole mingeid tehinguid teinud Venemaa ärimeeste kui poliitikutega. Eestisse selliseid juhtumeid pole vaja tuua ega neile soodsaid tingimusi luua.
Tagasi tulles Vähi juurde (analoogset juttu räägib ka Jüri Mõis), siis ma väga kahtlen, kas mees saab aru, kus ta pesitseb. Jah, ta tajub, et oleme EL liige ja tänu sellele avanes tohutu turg Läände. Minule jääbki selgusetuks, miks Vähi Lääne turule ei orienteeru, mis on palju maksujõulisem kui Venemaa vaene rahvas rikka Kremliga. On selle taga nostalgia ja elamine endises ajas? Ei taha loota, muidu oleks Vähi ammu oma ettevõtetest ilma.
Olen kategooriliselt vastu arvamusele, et Eesti peab ära kasutama Venemaa ja Euroopa omavahelist sõltuvust (Euroopa vs Venemaa energia, Venemaa vs Euroopa tehnoloogia). Energiasõltuvus on tohutu julgeolekurisk, millesse tuleb ettevaatlikult suhtuda. Ning nähes Venemaa provokatsioone, mis muutusid otseseks sõjaliseks lahinguks Georgias, on julgeolekurisk tohutu suur. Eesti roll Euroopa ja maailma silmi avada Venemaa poliitiliste juhtide ebastabiilsest arusaamast rahust on tohutu tähtis. Peame tegutsema, et sõltuvusi minimaliseerida. Enam tuleb panustada teaduse ja tehnoloogia arengutesse, leidmaks efektiivseid ja kasumlikke lahendusi energiaallikate suhtes.
Murelikuks teeb Vähi enda käitumine ka Pühajärve Puhkekodu majandamises, mis kuuldavasti kevadest elab kehvasti. Põhjuseks on onupoja-poliitika personaliotsustel, mis pole suunatud ettevõtte arendamisse ega promomisse. Tegemist on ikkagi Kagu-Eesti ühe olulisema tööandjaga. Kohalikud loodavad, et uue aasta algul näeb suuromanik majandustulemusi ning hakkab siis tegutsema. Kuid kas selleks ajaks pole hilja? Kas nii tegutseb efektiivne ärimees? Mnjah, eks seda näeb, mis ja kuidas puhkekodu tulevik paistma hakkab.
Tõsi, Vähi intervjuus leidub ka selliseid märkusi, millega võiks isegi nõustuda, kuid need kaovad tema sarjamisse ära. Soovitan Vähil toone alla võtta. Teha hoopis konstruktiivseid ettepanekuid, et Reformierakonna juhtpoliitikud aru saaksid hetkeolukorrast ning võimalikest tegevustest halbadest olukordadest pääsemiseks. Vähi ise tegutseb populistlikult ja seetõttu ei saa teda tõsiselt võtta.
1 kommentaar:
Eksole üsna ilmselge, miks Vähile Eesti Vene suunaline poliitika ei meeldi, aga paljudes asjades on tal - tunnistagem ausalt - täiesti õigus.
Mõned tema kommentaarid 2009. aasta riigieelarve kokkupaneku teemal on ju täiesti õiged. Nt "Tegeldi eelarve lihtsa aritmeetilise kokkukeevitamisega, otsimata lahendusi majanduse edendamiseks ja majanduskasvu arvel tulu saamiseks." Nii ju oligi!
Vähit võib muidugi populismis süüdistada, aga praegusel juhul langeb see kategooriasse "pada sõimab katelt", kuivõrd kui on üks iseloomustav omdussõna, mis praeguse valitsuse kohta käib, siis on see populism.
Nt top-upi vähendamine. Kõik saavad aru, et see tehti eelarve kokkukeevitamise huvides, süvenemata sügavamalt, kuidas see põllumajandussektorit mõjutab. Täiesti arusaadav. Aga populistlik on nüüd rääkida, et aga tegelikult ju toetused ikka suurenevad võrreldes eelmise aastaga (minimaalselt ehk küll) ning pidada pikki tiraade teemal, kuidas II samba toetuste puhul ikka riik kaasrahastab täies mahus (isegi praegune valitsus pole nii loll, et 1 krooni kokkuhoiu huvides kaotada 3 krooni lisaks) ning lasta väljapaista nagu see 240 milj. top-upi lõikamine ei oma suurt mõju. Ansipi "eneseotsingutest" ei maksa siinkohal isegi rääkida...
Kui IRLi põllumajanduspoliitka lipukiri on toetustasemete võrdsustamine, siis enne selle juhtumist 2013. aastal ei maksa väga rääkida, et ELiga liitumisel avanes meile tohutu turg läände. Jah, turg on meile avatud samamoodi nagu kolmandatele riikidele ELi oma mõningaid aastaid tagasi...
Kas see ongi IRLi põllumajanduspoliitika, et teha suuri ümmargusi (aga kahjuks tühju) sõnu teemal ning lubada teha midagi, mis juhtub niikuinii aastal 2013 ning mitte kellegil ei ole võimu seda tärminit lähemale tuua, ega ka edasi lükata...
Postita kommentaar