Vähi on ummikus

Maalehes (9.10.2008) on pikk intervjuu kunagise poliitiku Tiit Vähiga. Peale pronksiööd on Vähi muutunud väga sarkastiliseks ning meelestatud Eesti riigi vastu. See paneb sügavalt mõtlema. Isegi turgatab pähe, et kas ärimees on taas poliitikukarjääri jätkamas?

Vähi suurim süüdistus on, et Eesti ründab asjatult Venemaad. Ärimeeste tegevused naaberriigis olevat järjest kitsamaks läinud. Siit kumab tugevalt läbi Vähi ebaõnnestumised ning süüdi ta ennast ei julge tunnistada, vaid proovib süüdlaseks teha hoopis Eesti riigi.

Kuldsuu Aarne Rannamäe Vabariigi kodanikes (10.10.2008) küsis otse, et mis halaga tegemist on? Miks Eesti ettevõtjad hakkama ei saa? Ettevõtja Jaan Puusaag vastas väga tagasihoidlikult, põhinedes pigem oma isiklikule kogemusele, sõnamata midagi halba Eesti riigi kohta. Puusaag tõdes, et tema edu Venemaa põhineb pikaaegsetel isiklikel suhetel.

Lugedes erinevaid käsitlusi Venemaa poliitilise kui ärieliidi suhtetest, mis on omavahel väga läbi põimunud, ei teki minul usaldust ärilise eetika põhimõtete viljelemisest. Venemaal lööb läbi vaid korruptsiooniga kaasa minnes. Riigi kaasavedamine on üdini väär. Kurvad tulemused on naaberriigis Lätis, kus varsti pole ühtegi poliitikut, kes pole mingeid tehinguid teinud Venemaa ärimeeste kui poliitikutega. Eestisse selliseid juhtumeid pole vaja tuua ega neile soodsaid tingimusi luua.

Tagasi tulles Vähi juurde (analoogset juttu räägib ka Jüri Mõis), siis ma väga kahtlen, kas mees saab aru, kus ta pesitseb. Jah, ta tajub, et oleme EL liige ja tänu sellele avanes tohutu turg Läände. Minule jääbki selgusetuks, miks Vähi Lääne turule ei orienteeru, mis on palju maksujõulisem kui Venemaa vaene rahvas rikka Kremliga. On selle taga nostalgia ja elamine endises ajas? Ei taha loota, muidu oleks Vähi ammu oma ettevõtetest ilma.

Olen kategooriliselt vastu arvamusele, et Eesti peab ära kasutama Venemaa ja Euroopa omavahelist sõltuvust (Euroopa vs Venemaa energia, Venemaa vs Euroopa tehnoloogia). Energiasõltuvus on tohutu julgeolekurisk, millesse tuleb ettevaatlikult suhtuda. Ning nähes Venemaa provokatsioone, mis muutusid otseseks sõjaliseks lahinguks Georgias, on julgeolekurisk tohutu suur. Eesti roll Euroopa ja maailma silmi avada Venemaa poliitiliste juhtide ebastabiilsest arusaamast rahust on tohutu tähtis. Peame tegutsema, et sõltuvusi minimaliseerida. Enam tuleb panustada teaduse ja tehnoloogia arengutesse, leidmaks efektiivseid ja kasumlikke lahendusi energiaallikate suhtes.

Murelikuks teeb Vähi enda käitumine ka Pühajärve Puhkekodu majandamises, mis kuuldavasti kevadest elab kehvasti. Põhjuseks on onupoja-poliitika personaliotsustel, mis pole suunatud ettevõtte arendamisse ega promomisse. Tegemist on ikkagi Kagu-Eesti ühe olulisema tööandjaga. Kohalikud loodavad, et uue aasta algul näeb suuromanik majandustulemusi ning hakkab siis tegutsema. Kuid kas selleks ajaks pole hilja? Kas nii tegutseb efektiivne ärimees? Mnjah, eks seda näeb, mis ja kuidas puhkekodu tulevik paistma hakkab.

Tõsi, Vähi intervjuus leidub ka selliseid märkusi, millega võiks isegi nõustuda, kuid need kaovad tema sarjamisse ära. Soovitan Vähil toone alla võtta. Teha hoopis konstruktiivseid ettepanekuid, et Reformierakonna juhtpoliitikud aru saaksid hetkeolukorrast ning võimalikest tegevustest halbadest olukordadest pääsemiseks. Vähi ise tegutseb populistlikult ja seetõttu ei saa teda tõsiselt võtta.