Ukrainas käidud

Esmaspäevast kolmapäevani võtsin osa põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi visiidist Ukrainas. See oli minu esmakordne sõit Ukrainasse. Ootasin seda põnevusega, sest olin lugenud raamatut praegusest peaministrist Juliast, mille kaudu huvitusin Ukraina arengutest enam. Nüüd oli vaja lihtsalt kinnitust saada.

Olime oma külaskäikudega Kiievis. Külastasime Ukraina suurimat maamessi "Agro 2008". See oli ikka korduvalt suurem kui meie mess Tartus. Kuid pakutava poolest on minu hinnangul Eestis müüdav tehnika parem. Ukrainas müüdi peamiselt slaaviriikide toodangut, mis väliselt meenutasid ikkagi tohutuid rauahunnikuid. Arengut on. Eriti nii suurel maal, kel on 50 miljonit suud toita.

Nägin oma silmadega ära ka tuntumad kaks poliitikut. President Viktor Juštšenko, kellega ülemus sai kohtuda. Ise maadlesin samal ajal turvamehega, et häid ja selgeid kaadreid saada. No mõned sain ka. Kohe alguses nägime peaminister Julia Tõmošenkot, kes tohutule kaameraarmeele intervjuud andis. Õnnestus ka kaks fotot teha selle "armee" tagant.

Kiievi "vanalinn" oli minu jaoks sümpaatne. Eks neid kolemaju on ka vahele pikitud, kuid üldmulje südalinnast oli kaunis. Tahaks tagasigi minna (vaid otselennu tee kaugusel, mis kestab vaid 1.40), sest linna peal kolamiseks aega polnud. Bussiekskursioon oli küll (hilisõhtul), kuid eks see oli midagi muud kui ise jalutada linnas.

Kolmapäeva hommikul külastasime Kalanduse Instituuti. Vot see oli küll tõeline tagasiminek ajalukku. Katsete tulemused kirjutatakse endiselt vihikutesse. Aparatuur enamjaolt vananenud. Mõnes ruumis oli kaasaegseim masin printer, mis oli suletud arvuti taha ühendatud.

Ja muidugi mina nautisin, kõige enam isegi, häbiväärselt, sooja ilma. Päeval oli 23-29 kraadi. Õhtud olid pikalt-pikalt soojad. Eestisse tagasi tulla oli raske, õigemini lennukilt maha astuda.

Ukraina on arenev maa. Hindade tõusud on enam kohale jõudnud käesoleva aasta alguses (40%), mis kohalike seisukohalt viib neid peagi Moskva tasemele, mis teatavasti on kalleimaid linnu maailmas. Tänavatel vuravad uhked ning peamiselt mustad autod. See olevat klassi näitamise koht. Meie peaküsimuseks oli, et kuidas need autod sõidavad, kui kütusekvaliteet olevat alla arvestust ning linnas oli vaid kaks arvestavat tanklat, milledel järjekordi küll näha polnud.

Jube, pea ainuke õudus, oli nende joomakultuur. Igal pool ikka pitsid, toostid ja põhjani. Esimesel õhtul püüti meid tsüklisse viia, kuid me ei läinud sellega kaasa. Järgmistel päevadel oldi viisakamad ning sellist survet enam polnud.

Loe lisaks:
Seeder kohtus Ukraina presidendiga
Ukrainas allkirjastatakse põllumajandusministeeriumite vaheline koostöömemorandum