läbirääkimised, läbirääkimised, läbirääkimised...

Kui ma ei eksi, siis alates 6.märtsist oleme ärevuses Eesti tuleviku üle. Eelkõige just selle üle, kes siis meie valitsusse kuuluma hakkavad. Aeg on olnud piisavalt pikk, et tõdeda - ära tüütab, aeg oleks tegudeks.
Mulle meeldis tänases Aeg Luubis sotsioloog Kivirähu tõdemine, et Ansipil on jalad maast lahti. Ja see oli ka tõsi, et Savisaar sai hääled sellest, et ta on Savisaar, aga Ansip ei saanud sellepärast, et ta on Ansip. Ta sai sellepärast, et Savisaar peaministriks ei saaks. Niipalju kui ma olen kuulnud, siis ega Ansip sellest aru ei saa ja on õhku täis. Loomade puhul on nii, et kui nad õhku täis on, eriti veised, siis lüüakse viimase hädanõuna naaskli moodi riistapuu sisse. Inimeste puhul ei saa seda kasutada, eriti kui see puudutab vaimset olekut.
Savisaar rääkis isegi natuke talutavat juttu seal samas saates. Et see valitsus tuleb, kuid hambad ristis. Jah, ma ka ei kujuta ette, mismoodi see saab toimuma, kui puudub võimalus arutleda. Samas ei saa aru ka liigsest demokraatiast, kust paistab välja selge segadus (seda on rohelised näidanud). Lisaks arutlemise puudumisele visatakse pidevalt moonutatud infot meediasse. See pole hea alus just koostöö võimalikusesse.
Mainin veel seda ka, et SDE võiks tulla reaalsusse ja meenutada, kes on ta tõelised liitlased. Võim ei tohi pähe hakata!
Samas, loodan ikkagi, et see saab toimuma, see koalitsioon, kus on ka IRL. Miks? Sest see on parem lahendus kui Savisaar ja tema ripats Keskerakond. Arvan, et loodavas koalitsioonis riiki maha ei müüda, mis võib selgelt juhtuda just KE eestvõttel.
Igatahes oli tänane IRL laiendatud eestseisuse koosolek rahumeelne ja lootusrikas, et kõik lõpeb hästi.

Hoiame lippu kõrgel!