mõtteterad

Mu silmad sulgusid viimast korda ja kõik, mida ma olin siiani õppinud, tundus mõttetuna ja ilusana. Eks see elu olegi selline.

Ajal, mil tähtedele kingiti nimed, andsid tähed vastu armastust. Me ei oska enam kinkida, vaid võtame ja kogeme andes vaid kibedust. Kinkigem rohkem lihtsalt niisama, kas nimi või hoolitsev sõna.

Ennast teadvustada tähendab ennast tunda, tunda oma usku ja tunge.

Üksi olles on vähem kaotada.

/Ants Reitsak, Unistus, Tartu 2007/