möödunud nädal

Esmaspäev oli minu jaoks päris ootamatu. Hommikul vara lendasin maavanematega Brüsselisse Tunne Kelamile külla. Üks külalistest haigestus ja eelmise päeva pealelõunat see ettepanek tehtigi.
Ilm oli kehv kahjuks. Sadas. Kuid see ei takistanud külastamast EV Alalise Esindusega EL juures, kus resideerib suursaadik Väino Reinart. Meile tutvustati nii administratiivset poolt ka kui erinevaid seisukohti Türgi, Ukraina võimalikust liitumisest ning muidugi Eestis toimunud sündmuste ajel, et miks EL esitas oma seisukoha suhteliselt hilja ja kui tõsiselt selle teema valguses meid võetakse.
Euroopa Parlamendis toimus tavapärane EP töö tutvustus ja samuti Tunne enda osalus mitmetes komisjonides. Väga töökas on Tunne. Ma kohe imestan, kuidas ta sellele koormusele vastu peab.
Õhtul oli tore õhtusöök, kus meiega liitusid Hololei, Mihkelson, Mikser ja Raidmaa. Peamine teema laua taga oli suhted Venemaaga. Rahutused, olevik, tulevik...
Uuel hommikul külastasime Euroopa Komisjoni ja loengu komisjoni tööst esitas Siim Kallas ise. Muidugi sooviti enam Kallase seisukohti sisepoliitikast saada, kuid nendest võisime suu puhtaks pühkida. Päris tore külastus oli NATOsse, mis tipnes Harri Tiido väga huvitava esinemisega. Mulle ta meeldib. Otsekohene, tark, analüüsivõimeline, teotahtevõimeline. Minu arvates oli see reisi parim kohtumine. Need kaks kohtumist olid ka minu jaoks esmakordsed. Ja siis olimegi lennukil tagasi.
Järgnevad õhtud on läinud kuidagi kiirelt. Neljapäeval oli Eurovisiooni eelvoor. Töökaaslastega hoidsime eestlastele pöialt. Neiu Gerli alustas mustade nootidega, kuid pärast sai ta minema ja oli minu arvates üks parimaid. Kahjuks me edasi ei saanud. Seetõttu täna ma seda viimast vooru vaatama ei tõtanud.
Eile sai käidud endiselt ülemusel külas. Tore taaskohtumine ja tore seltskond. Ja ongi käes täna, mis ka peatselt lõpeb.
Võib öelda, et tegus nädal oli.