Putini Venemaa

Olen alustanud lugemist Anna Politovskaja raamatuga "Putini Venemaa". Eriti tänaste sündmustega võrreldes tahaks enam sellesse teemasse süveneda. Politovskaja sissejuhatuses hoiatas, et see raamat pole analüütiline. Lõpus ta isegi toob välja mõiste "vihkamise". Jah, ta vihkas Putinit kogu hingest. Raamatus ta kirjeldab olustikku ja sündmusi Venemaal ja venelastega.

Raamatu esimene peatükk algab juba jubedustega. Noored poisid võetakse sõjaväkke, kuid kaua nad seal vastu ei pea. Parimal juhul pool aastat ja siis saabuvad, heal juhul, kirstus koju. Nimelt langetakse ohvitseride ja polkovnikute ükskõiksuse, peksu, alanduste ja orjatöö alla. Putinile see sobivat. Talle ei meeldinud vähekenegi sõjaväe "vabamaks" muutumine Jeltsini ajal. Putin tõi vana range korra tagasi.

Tänastele sündustele mõeldes Eestis kui ka Venemaal Eesti saatkonna ümber, nägime ju ka, et noored Venemaale korda ei lähe. Neid provotseeritakse inetutele tegudele. Miitingud on üks asi, kuid rüüstamised, avalikud joomingud ja vandaalitsemine?! Hirmu toob nahka muidugi lähitulevik. Nii mitmedki arvavad, et 8-9.mail tahtetakse näha verd. Selleks püütakse provotseerida kõiki: politseid, eestlasi ja koguni oma rahvuskaaslasi.

Julm! Loodan, et eestlased ja samuti mõtlevad venelased hoiavad sellistest olukordadest eemale. Ei kogune tänavatel ning püüavad sel ajaperioodil pigem kodustes tingimustes aega veeta. Näiteks enam raamatuid lugedes või lihtsalt oma perega koos aega veetes või kasvõi pikalt ja põhjalikult magades.