14. mai 2007

Tunnustan; kuid siiski kurb tõsiasi - tegelikkus, kas ka paratamatu?!

BNS ja www.herkel.net: Rigikogu liige Andres Herkel ütles esmaspäeval Pariisis Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) õigusasjade ja inimõiguste komitee istungil, et inimõigustega on probleeme Venemaal, mitte Eestil.

Herkel kinnitas, et vaatamata Venemaa katsetele tõstatada komitees üles inimõiguste küsimusi Balti riikides ja eriti Eestis, ei näe ta ohtu, et ENPA võiks selliseid algatusi tõsiselt võtta, teatas BNS-ile riigikogu pressiesindaja.

Küll aga on Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva Herkeli sõnul üleval mitu Venemaaga seotud küsimust, nagu humanitaarkatastroof Tšetšeenias, vägivald armees ja ajakirjanike tagakiusamine.

ENPA õigusasjade ja inimõiguste komitee arutas ka laimu dekriminaliseerimist liikmesriikides. Paljudes riikides, kus kriminaalkoodeksis sisalduvad väga ranged eriparagrahvid ning kohtuvõim ei ole sõltumatu, rakendatakse neid paragrahve üsna valimatult ajakirjanike vastu. Vastavas resolutsiooniprojektis on selgelt esile toodud Venemaa.

Teine pikka aega üleval olnud küsimus on Euroopa inimõiguste konventsiooni 14. protokoll, mida ainsa liikmesriigina pole seni ratifitseerinud Venemaa. Selle ratifitseerimise taga seisab Euroopa Inimõiguste Kohtu töö tõhusam korraldamine. 22 protsenti kõigist inimõiguste kohtule esitatud kaebustest on kaebused Vene Föderatsiooni vastu.

Komitee võttis vastu ka avalduse, milles väljendas mittenõustumist Valgevene kandidatuuriga ÜRO inimõiguste nõukokku. Valgevene puhul on täitmata ÜRO inimõiguste nõukogu liikmelisuse peamised kriteeriumid - inimõiguste austamine ja demokraatlikud valimised.

Delfi:

Pariisis Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee õigusasjade ja inimõiguste komitee istungil osalenud Riigikogu liige Andres Herkel kinnitas, et vaatamata Venemaa katsetele tõstatada komitees üles inimõiguste küsimusi Balti riikides ja eriti Eestis, ei näe ta ohtu, et ENPA võiks selliseid algatusi tõsiselt võtta.

Küll aga on tema sõnul üleval mitmed Venemaaga seotud küsimused, nagu humanitaarkatastroof Tšetšeenias, vägivald armees ja ajakirjanike tagakiusamine. „Inimõigustega on probleeme Venemaal, mitte Eestil,” kinnitas ta kohtumistel komitee liikmetega, teatas riigikogu pressitalitus.

Seekordsel komitee istungil käsitleti pikemalt ka laimu dekriminaliseerimist liikmesriikides. Paljudes riikides, kus kriminaalkoodeksis sisalduvad väga ranged eriparagrahvid ning kohtuvõim ei ole sõltumatu, rakendatakse neid paragrahve üsna valimatult ajakirjanike vastu. Vastavas resolutsiooniprojektis on selgelt esile toodud Venemaa.

Teine pikka aega üleval olnud küsimus on euroopa inimõiguste konventsiooni protokoll 14, mida ainsa liikmesriigina pole seni ratifitseerinud Venemaa. Selle ratifitseerimise taga seisab Euroopa Inimõiguste Kohtu töö tõhusam korraldamine. 22 % kõigist inimõiguste kohtule esitatud kaebustest on kaebused Vene Föderatsiooni vastu.

Komitee võttis vastu ka avalduse, milles väljendatakse mittenõustumist Valgevene kandidatuuriga ÜRO inimõiguste nõukokku. Valgevene puhul on täitmata ÜRO inimõiguste nõukogu liikmelisuse peamised kriteeriumid: inimõiguste austamine ja demokraatlikud valimised.

Kommentaare ei ole: