Harju Ekspress: Minister Helir-Valdor Seeder külastas Harjumaad

Teisipäeval, 25. märtsil külastas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder Harjumaad. Visiidi eesmärk oli tutvuda maakonna erinevate tootmisettevõtetega, põllumajandussektori inimeste ja omavalitsusjuhtidega. Minister alustas visiiti Rae vallas asuvast Kalev Chocolate Factory ASst. Seeder polnud varem Kalevit külastanud. Kalev Chocolate Factory AS pakub tööd üle Eesti 686 inimesele. ,,Hea meel on tõdeda, et näiteks lisaks Ghanast tulevale kakaole kasutatakse erinevate toodete valmistamisel Eesti enda teravilja", rõõmustas minister. ,,Üllatav oli see, et Kalevi eksporditurg on suhteliselt väike, arvestades seda, et kaubamärk Kalev kui selline on tuttav naaberriikides." Kommivabrik Kalev tunnistas, et suurimaks probleemiks on transpordiühendus Tallinna linnaga. Viimane hõlbustaks töötajate kohalejõudmist tööle ja koju. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder edastas Kalevi mure järgmisel kohtumisel Harjumaa maavanemale Värner Lootsmannile. Maavanem oli kohtumisele kutsunud ka kohalike omavalitsuste juhid, maavalitsuse ning põllumajandussektori esindajad. Kõige teravamalt kerkisid üles maapoliitika ning regionaalpoliitika teemad. ,,Valitsuse esindajana viin üleskerkinud teemad valitsusse," lubas Seeder. Ministri visiit jätkus Saue vallas, kus külastati põllumajandusettevõtet Sagro. «Rõõmustav on näha, et Sagro AS on tegus ning mitme suunitlusega tootmisettevõte," nentis minister. Sagro juht Kalle Reiter tõdes, et tarbija on enam huvitatud toodete lõpp-produktist ning selles suunas kavatseb ettevõte ka edaspidi investeerida. Reiteli hinnangul on Maaelu arengukava raames antavad aiandustoetused minimaalsed. Lisaks on järjest olulisem orienteeruda ühistegevusele, mis paraku areneb suhteliselt vaevaliselt. Keila vallas Karjakülas asuv Eesti ning Baltikumi uudseima tehnoloogiaga Balti Karusnahk AS andis ülevaate karusloomakasvatusest ja turust. Selgus, et kõigest 1% toodetavatest nahkadest jääb Eesti turule, ülejäänud toodang läheb Euroopasse ja Ameerikasse oksjonmüüki. Padise valla kalatootmisettevõtte M.V.Wool peamiseks tooraineks on lõhe. Ettevõtte juhi Mati Vetevoolu sõnul läheb tootmisel hästi. Tuleb hoida mõnusat huumorimeelt, optimismi ning kõik laabub. Suurima murena toodi välja teeolud. Padise vallaga olevat jõutud kokkuleppele ning kahepeale asfalteeritakse ligikaudu 2 km. Mustkatte alt jääb välja 1,1 km, mis on oluline teelõik tootmisele. Minister Seeder lubas viia ühe ja ainsa muresõnumi valitsusesse. Saku Õlletehase külastusel oli peateemaks öine alkoholimüügikeeld. Tehase finantsdirektori Inga Kuusmiku sõnul on pärast Tallinnasse öise müügikeelu kehtestamist müüginumbrid langenud. ,,Isamaa ja Res Publica Liit on seisukohal, et öine müügikeeld on Eestis tarvilik. Me ei poolda, et igas omavalitsuses oleks eraldi kellajaline määratlus. Pooldame lähenemist, kus kõikjal Eestis oleks üks ja ühine lähenemine. Alkoholi öine müügipiirang tuleb ühel hetkel kindlasti," tõdes IRLi põllumajandusminister Seeder. Peale väikest arutelu nõustusid ka Saku Õlletehase esindajad, et üks ja ühine lähenemine öisele müügipiirangule on siiski parim lahendus. Kohtumisel Harju Taluliidu esindjatega tõstatusid mitmed põllumeestele olulised küsimused. Üles kerkisid teemad võimalike erisuste loomisel talunikele lähtudes asukohast kui looduslikest näitajatest. ,,Eestis pole toetusi diferentseeritud regionaalpoliitikast lähtuvalt. Euroopas on riike, näiteks Saksamaa, kus iga regiooni puhul tehakse jäika regionaalpoliitikat. Mis puutub erisustesse looduslikest tingimustest lähtuvalt, siis tänased tingimused kehtivad 2009. aastani. Kohtusin sügisel sel teemal Euroopa Komisjoni põllumajandusvoliniku Mariann Fischer Boel'ga, kes andis teada, et muutusi enne 2009. aastat ei tule. Edaspidise suhtes oleme alustanud muutusteks Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi ning loodame saavutada edukat tulemust," vastas Seeder. Lisaks mitmetele eurotoetustele uuriti taas maapoliitikat, mis paraku jääb Keskkonnaministeeriumi Maa-Ameti haldusalasse, kuid minister Seeder lubas edastada talunike mured ning tähelepanekud keskkonnaministrile. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder jäi Harjumaa visiidiga rahule. ,,Maakond on suur ning seekord igale poole ei jõudnud. Teadlikult ei külastanud Eesti mõistes traditsioonilisi tootmisi nagu näiteks piimandus. Päev oli huvitav ning tutvuda sai väga erinevate ettevõtetega." Minister soovis kõigile edu ning loodab peagi maakonda uuesti külastada. Põllumajandusministrit saatsid nõunikud Alar Oppar ja Külliki Kübarsepp, põllumajandus- ja kaubanduspoliitika asekantsler Andres Oopkaup, Riigikogu rahanduskomisjoni liige Andres Herkel, Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson ja Isamaa ja Res Publica Liidu Harjumaa piirkonna juhatuse liige Priit Põldmäe.

Autor olen mina Allikas Harju Ekspress 28.03.2008

Nelli, palju õnne!

Täna on minu õe NELLI sünnipäev! Selline pikk ja sihvakas, paraja jonnakusega, kuid sihikindel ning saavutab seda, mille eesmärgiks on seadnud. Väga tubli inimene on temagi, nagu me peres kõik :)

PALJU ÕNNE SULLE, NELLIKE!!!!!!!!!!!!!

uuem elukvaliteet

Nii! Nüüd saan raporteerida, et olen esimest õhtut ja just siia kirjutamas oma uues kodus.
Tänan täna väga olulise abi eest perekond Kivisive, kes aitasid mul oma nodi 5. korrusele tarida.

Paraku pean mõnda aega elama sohval, sest voodi tuuakse x-ajal. Lisaks mõnda aega ka kottide otsas, kuid vast saan hakkama. Praegu on minu suurim ponnistus elutoa mööbli valik. See tuba on heledates toonides, kus on musta ja halliga ornamentikat lisaks. Minu esimene valik oli hele mööbel (vaher). See on stiilne, kuid äkki jääb siia keskkonda liiga heledaks? Täna käisin siis uuesti poodides. Tume-pruuni ja musta vahele olen jäänud. Lahe oleks, kui leiaks musta-valge mööbli kombinatsiooni. Kuna ruumi eriti palju nagu polegi, peale diivani paika saamist, vajan vaid paari ja konkreetse suurusega eset. No, loodan, et ühel hetkel laheneb ka see mure.

Kõige suuremad tänud pean ütlema oma isale ja emale. AITÄH! Mitu nädalavahetust on siin mässatud. Pahteldatud, värvitud (elutuba vähemalt kolme erineva värviga :P), tapetseeritud ja muidu vaeva nähtud. Ma ei oska seda kõike kuidagi heastada...

Kuid täna veel ütlen, et kõik tööd pole veel tehtud ning tingimuste loomised ka pooleli. Pean kannatlik olema :P:).

AITÄH KÕIGILE, KES NÕU JA JÕUGA ABIKS ON OLNUD!

ebaõiglus on tolereeritud

Lugesin tänasest Postimehest lugu, kuidas tasuta maasturiga sõita saab. Peategelane siis endine Rahvaliidu peasekretär Lea Kiivit. Ja esimene mõte oli müügimehe põhjendusi lugedes, et maailmas valitseb tohutu ebaõiglus (kuidas küll võib nii anda ja samas võtta, kuid ülejäänud peavad ausal ja küllaltki bürokraatlikul teel oma vara soetama). Ühiskonna korruptiivsusaste on küllaltki kõrge. Hoolimata Eurostati ja ma ei tea veel kelle uurimustest.

Samasugust õudust tundsin ka eilset EPLi lugedes, kuidas Reiljani jahiarvete maksmise kahtlusest vabanes seesama Saksa Auto omanik Sarri, kes on seotud ka Kiivitile maasturi hankimises. Terve lugu oli minu jaoks tõestus, et mingi tõsine sahker-mahker seal käis, kuid prokuratuur ei leidnud midagi. Tekib küsimus, et kas tõesti? Miks?

Paraku on korruptiivseid ilminguid veel enam kohalike omavalitsuste tasandil. Riiklikul tasandil jäävad hambusse tõsisemad "tegijad", kes siiani on tegelikult karistuseks saanud küll tohutu meediatähelepanu, kuid reaalsest karistusest on puutumata jäädud. Paraku kohalikes omavalitsuses maetakse kõik kinni. Kogukonnad on neis kohtades kahanevad ning need vähesedki hoiavad suu kinni töökoha säilitamise tõttu. Riigikontrollil pole reaalseid tegevusvõimalusi.

Minu jaoks on kogu see kupatus kokku tõeline ülekohus. Nii ju jäädakse rahva vara järjest enam ja enam varastama. Mis on praegune Venemaa? Vare, mille on tühjaks teinud riigiisad ise. Kas meid ootab ees analoogne tulevik? Päris sellist vast mitte, kuid võib olla kuristik tuleb ühel hetkel läbi elada küll.

Kui kohus midagi ette ei suuda võtta ning Riigikontroll ka, siis me ju tolereerime neid tegevusi. Vaikides, kuid kindlalt. Miks? Me ei tea, mida teha? Meil pole julgust. Kas mul on julgust näituseks? Arvan, et oleneb olukorrast. Täna suutsin vähemalt probleemi tõstatada. Hea algus seegi.

remondipäevik

Pean vabandama, et pole pikalt midagi kirjutanud. Olen paraku oma elus praegu teisel lainel.

Nimelt, homme saab täis see tähtaeg, kui olen kaks nädalat korteri omanik. Vaikses kohas ja väga lähedal Stroomi rannale. Eks nagu ikka, vajab ka see pind veidi kõpitsemist ja viimase nädala olen iga päev seal nokitsenud. Sel nädalavahetusel tuli appi mu isa, kes on tohutult abiks olnud. Mina olen selline pealtvaataja ja väikese nokitsusvõimega tegelane.

Edusammuks on see, et tohutu pahteldamine on peaaegu lõpusirgel. Enamus tolmust ka tekitatud. Vahel oli juba selline lootusetu tunne, et mis saab ja kas saab edasi. Aga õhtul saime magamistoa kruntvärvi alla kuivama pandud.

Pean märkima, et ehitamise geen pole minust siiski väga kaugel. Mu vanaisa oli ehitaja. Noorena oli mul lausa vajadus pidevalt onne ja kärusid ehitada. Ligikaudu 10 aastat tagasi ehitasime ka minu toa maal, kus olin usin ehitaja. Vaid põrand jäi minust kaugele... Vasar ja naelad on ikka alati lähedased olnud :)

riigikogulastel kõrge palk!?

Juba vähemalt kaks nädalat on aktiivselt keritud riigikogu liikmete palgateemat. Asi on võtnud populismuse suuna, kus punkte korjab meedia, eesotsas Postimehega, kui ka poliitilised jõud ise. Raha on igale inimesele emotsionaalne ja seetõttu tahab ja oskab igaüks sel teemal midagi öelda. Paraku tunnen, et seekord on puudu jäänud sisulisest arutelust.

Jah, tavakodaniku jaoks jääb saadikute palk väga kõrgeks ja küündimatuks. Meie ühiskond on tegelikult üsna vaene, võrreldes Euroopaga eriti, ning vähese kildkonna ja veel enda valitud esindajate majanduslik "edu" paneb pea valutama.

Mina arutleks järgmiselt:

• mida me tänase palgataseme eest vastu saame?
  
• arvan, et see ongi peamine põhjus, miks kisa ja kära nii tugev on. Me pole rahul poliitikute tööga. Samas valitakse ikka ja jälle neid samu ja samu poliitikuid, kelle suhtes oleme rahulolematud. Me tolereerime avalikku pättust - mõtlen Keskerakonna avalikku maksumaksja röövimist, mis siiani on avalikkusele kuidagi kahtlaselt meeltmööda (nt Laasile looduskaitsealale ehitusloa andmine; Tallinna linnale oma telekanali lubamine, millel on vaid propagandistlik suund; Tallinna kesklinnas korterite megaodavad müügitehingud; Kundla rumalad kulutused toidupoes ning kostüümilaos, kus nii väikseid summasid ei suuda isegi oma rahakotist lubada, jne.)
  
• tunneme, et poliitiline kultuur on väga madal. Ei tunnetata valijate huvide eest seismist. Käib pidev omavaheline ärapanemine ja mitte riigi tulevikule mõtlemine.
• ja see kõik teeb tõesti harja punaseks ning paneb mõtlema - kurat küll, nii kõrge palk ja mille eest???

• kas tegelikult on poliitiku tänane, ca 60 000 kroonine palk suur tasu?
• poliitik saab tihti pahameele osaliseks, olenemata isegi sellest, kas tema isik on süüdi milleski või mitte. Ta lihtsalt on poliitik ja peab kõike taluma. See paneb mõtlema - kas ise ikka tahan mingisugusegi palga eest süüdimatult peksa saada?
• poliitik esindab rahvast 365 päeva aastas, 24 tundi ööpäevas. Neil pole isegi enam puhkuse võtmise võimalust. Lisaks võeti ära eripension. Mina tahaks küll vahel puhata ja mängida. Ma ei tahaks küll elada teadmises, et iga kell võidakse Su juurde tulla, nööbist kinni haarata ning mingi elumurele toeks või lahenduseks olla.
• tuleks võrrelda ka teisi Euroopa riike. Mul pole küll ise andmeid kuskilt võtta, kuid usaldan praegu oma ülemuse väiteid. Tema sõnul on Soome saadikute tasu 100 000 eesti krooni. LISAKS on igal saadikul vähemalt oma abi. Abi võimaldab enam tegeleda oma valdkonnaga süvitsi. Mina olen ka nõus, et Eesti saadikutel oleks ka oma abi. Eks diskuteerida saab, kas abi tuleks palgata lisarahade eest või nt olemasoleva palga sees on summad abide palkamiseks. Siit siis kaks järeldust - võrreldes Euroopaga on meie saadikute tasud madalad ning enamus riikides on saadikutel abiks lisarahade eest oma abilised.

• mis saab edasi?
• arutelu peab minema konstruktiivseks. Tuleb välja pakkuda lahendusi, mitte koguma heausksetelt allkirju. Allkirju võib koguda, kuid konkreete lahenduse/ettepaneku jaoks.
• Ergma pakkus välja, et kutsub kokku "kogu" teema aruteluks. Jah, seda võib teha ja seda tuleks ka toetada. Omaette teema on, kas kõikidel osapooltel on tahe edasi liikuda. Loodan, et tahe on siiski olemas.

• mis on minu ettepanekud?
• võiks ka arutleda, kas meie saadikute arv on piisav, arvestades, et põhitöö seadusloomes on tehtud (edasi toimub peamiselt täiendustöö)? Rein Taagepera kuupjuure valemi järgi on 101 saadikut täitsa balansis meie rahvaarvuga. Samas, kui meil olekski nt 81 saadikut, siis palkade vähenemine 20 liikme arvelt ei muuda midagi.
  
• tahan lisada asjaolu. Saadikud pole Eestis ainsad, kes saavad teatud kordade arvu keskmist palka. Seda saavad ka lisaks prokurörid, president ja ei tea kes veel. Saadikuid on isegi selle juures päris vähe.
• arvan, et see tänane palk võiks jääda samaks. Mure on nende saadikute üle, kellel pole oma firmat või mõningaid muid toredaid preemaid. Nt Sarapuul on oma bussifirma, Riisalu on tuntud ärimees, ja eks rahakaid on teisigi. Aga on ausaid saadikuid, kellel üldse kõrvalt midagi sisse ei tiksu. Eripensionid on ka kinni keeratud, mis ikkagi staažikal ekssaadikul oleks võinud edasi olla.
• tänase palga kõrval võiks vaadata kuluhüvitiste süsteemi. See on ka meediale toredaks palagani allikaks.
• ahjaa, Laar tegi ettepaneku, et palga võiks siduda õpetajate alammääraga. Miks mitte? Aga siis tekivad teised probleemid.
  
• saadikutele oma abid. See annab nende tööle professionaalsust, mida väga vajame.
  
• lõpetada palagan, mis meie elu tervikuna ei paranda. Meil on olulisemaidki teemasid. Näiteks, kuidas parandada poliitilist vastutust ja kultuuri. Kuidas maapiirkondades peatada inimestest tühjaksjooksmine, jne.

Keeruline teema. Eks ma natuke nende saadikute lähedal näen asju veidi teisi külje alt. Samas, eks seal on ka igasuguseid - neid, kes seda palka väärivad kui neid, kelle kohta mõtled, kuidas ta sinna Toompeale küll saanud on ning mida ta seal teeb.

Oluline on ka see, et saadik ei tohi olla alamotiveeritud palga osas selles mõttes, et ta asub kuritegelikule teele nt pististe võtmise teele.

Ja ega rahast rääkimine pole ilus. Tuleb ise omadega toime tulla. Mõeldes endale, nii on ka kergem elada. On nii?



Loe lisaks Herkeli arvamust

saatest "olukorrast riigis"

Kuulasin täna bussis teel Otepäält Tallinna kordussaadet Raadio2 toimunud "Olukorrast riigis". Debateerivad kaks ajakirjanikku - Postimehest Kalle Muuli ja BNSist Anvar Samost. Tänased teemad olid:

• presidendivalimised Venemaal;
• Riigikogu liikmete palgasüsteemi vastu allkirjade kogumine;
  
• politseiniku otsasõitmine abipolitseinikule Tartus;
• vabadussõja võidusamba võistu allkirjade korjamine.

Esimese teema käsitlus oli enam-vähem, kuid siis tekkis mul tunne, et miks ei jälgita seda aega, mida kulutatakse mingi teema aruteluks. Miks pole võimalik kordussaate puhul, ja just raadios, vajutada klahvile, et keri edasi...

Minu meelest ajas Muuli vahel ikka päris segast juttu. Ja siis võttis ta Postimehe enda lapsukesena ning solvus ja lajatas iga asja peale. Mul tekkis ikka küsimus - miks ta seal saates on? Samosti seisukohad olid minu jaoks täiesti ok. Tavaliselt on ta RE pooldaja, kuid õnneks sellel korral polnud parteidest konkreetselt palju juttu. Samosti arvates olid pseudoteemad järgmised: liikmete palga teema kui allkirjade kogumise objekt, allkirjade kogumine samba poolt ja vastu. Ja ma olen temaga seekord täitsa nõus.

Samost võiks kellegi asjalikuma vestluskaaslaseks võtta. Näiteks Vikerraadiost Lauri Hussari või ETV-s ning Vikerraadios aktiivselt tegutseva Aarne Rannamäe.