2. märts 2008

saatest "olukorrast riigis"

Kuulasin täna bussis teel Otepäält Tallinna kordussaadet Raadio2 toimunud "Olukorrast riigis". Debateerivad kaks ajakirjanikku - Postimehest Kalle Muuli ja BNSist Anvar Samost. Tänased teemad olid:

  • presidendivalimised Venemaal;
  • Riigikogu liikmete palgasüsteemi vastu allkirjade kogumine;
  • politseiniku otsasõitmine abipolitseinikule Tartus;
  • vabadussõja võidusamba võistu allkirjade korjamine.
Esimese teema käsitlus oli enam-vähem, kuid siis tekkis mul tunne, et miks ei jälgita seda aega, mida kulutatakse mingi teema aruteluks. Miks pole võimalik kordussaate puhul, ja just raadios, vajutada klahvile, et keri edasi...

Minu meelest ajas Muuli vahel ikka päris segast juttu. Ja siis võttis ta Postimehe enda lapsukesena ning solvus ja lajatas iga asja peale. Mul tekkis ikka küsimus - miks ta seal saates on? Samosti seisukohad olid minu jaoks täiesti ok. Tavaliselt on ta RE pooldaja, kuid õnneks sellel korral polnud parteidest konkreetselt palju juttu. Samosti arvates olid pseudoteemad järgmised: liikmete palga teema kui allkirjade kogumise objekt, allkirjade kogumine samba poolt ja vastu. Ja ma olen temaga seekord täitsa nõus.

Samost võiks kellegi asjalikuma vestluskaaslaseks võtta. Näiteks Vikerraadiost Lauri Hussari või ETV-s ning Vikerraadios aktiivselt tegutseva Aarne Rannamäe.

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Selle saate puhul olen ma märganud, et Anvar Samost on oma seisukohtades muutunud tunduvalt tasakaalukamaks ja asjalikumaks. Muuli puhul häiris, kõnealuses saates, just ütlemine, et nemad (Postimees siis) kaotasid riigikogu eripensionid ja kaotavad ka selle palgatõusu. Kõlab nagu suurusehullustusena. Demokraatlikus riigis ei saa ajakirjandus võtta endale niisugust rolli, et nemad teevad ja nemad kaotavadki. Sellise olukorra nimetus oleks juba ajakirjanduslik diktatuur.

Mõlema ajakirjaniku keskerakonna vaenulikkus on tuntud ja see kasuks ei tule. Samost on küll tagasi tõmmanud kui kui võrrelda seda saadet Kuku raadio Keskpäevatunniga, siis viimane on küll tasakaalustatum ja vähem kallutatum (ja mis seal salata, ka vaimukam ja nauditavam kuulata) kuigi seal esinevad vahest ka mõned elukutselised poliitikud.