kirjandipäev

Täna on tähtis päev. Ja seda just gümnaasiumide lõpetajatele, kes praegusel hetkel imevad pastakast tinti välja ning seavad sõnu ritta.

Ja tänased teemad on nii rikkalikud just valikuvariantide poolest:
1. Võrdsete võimaluste Eesti
2. Mis viib elu edasi – kultuur või kapital?
3. Virtuaalsed inimsuhted
4. Tänapäeva maailma hirmud
5. Sport tähendab võitude hinda ja kaotuse kibedust
6. «Eesti suurim turvalisusrisk on harimatus.» (Jaak Jõerüüt)
7. Olla nagu kõik või jääda iseendaks?
8. Kunst avab tee maailma mõistmisele
9.«Sõjalt ei saa oodata mingeid hüvesid.» (Vergilius)
10. Ajakirjandus peab ühiskonda parandama

Mina teeksin valikuid 1,2,4,6,7 ja 10 teema vahel.

Loodan, et tänaseks päevaks õpetajad enam hindavad laste arvamuste avaldamise julgust. Sellist hindamisjulgust polnud kaheksa aastat tagasi, mil kirjutasin oma esimese lõpukirjandi. Läbisin selle, kuid minu jaoks ebarahuldavalt. Oli konflikt, mida täpsemalt rääkima ei hakka. Järgmisel aastal tegin uuesti ja hoidusin isiklikest ja põhjapanevatest arvamusest ja oma arvates kirjutasin üsna sisutu töö. Kuid see tõi märkimisväärse edu.

Oma kurvale kogemusele vaatamata olen ma kirjandi poolt ja testeksamite vastu, mida püütakse 2011. aastaks sisse viia. Neid teste tuleb noortel pärast gümnaasiumi lõpetamist piisavalt. Kuid siis on hilja õppida end väljendama.

Edu kirjutajatele ja hindajatele!

ilmasõda tulemas?

Ma ikka ei väsi spekuleerimast teemal, et maailmasõda on tulemas. Võtan eelnevat ehk ajalugu üsna tõsiselt ning ajalooringi teooria teadvustamine juba gümnaasiumist on mul siiani ehedalt meeles.

Viimastel nädalatel nähtav Venemaa negatiivne sõjaline aktiivsus Georgias ja Abhaasias paneb mind tugevalt muretsema. Jääb mulje, et Venemaa "presidendivalimised" on olnud avalikkuse pimestamiskate, et kõrvale juhtida sellest, mis tegelikult toimumas on. Toimumas on pingeline relvastumine ning ettevalmistused reality show'ks, kus peategelaseks on Venemaa hiilgus, uhkus ja jõud. Isegi brutaalne jõud, kuid see on hirmuäratav mitte kaastundlik hirm.

Murelikuks teeb ka see, et üleüldine ebastabiilsus maailmas laseb sellel kõigel juhtuda. Lisaks on tabanud üleüldine majanduslangus, mis leidis aset nii 1920. ja 1930. aastate alguses.

Repliigina. Põrmugi ei üllata näiteks Ukrainas toimuv, kus peaminister ja president omavahel läbi ei saa. Meenub loetud raamat "Oranž printsess", kus minu jaoks avanes pilt Julia Tõmošenkost endast. Meenuvad ka vihjed president Viktor Juštšenko suhteliselt vähesest põhimõttekindlusetusest, millele samuti vihjas oma artiklis (viimane Diplomaatia) mu kursuseõde Liis Jemmer analüüsides Vene-Ukraina gaasipoliitikat.

Mis on need põhjused, miks võib nii hullusti minna kui kardan, et lähima 20. aasta jooksul läheb reaalseks madinaks? Võim, energeetikamured, maavarad, harimatus, terrorsim.

Ma ei oska öelda, mil viisil see toimub, sest parimal juhul on selline versioon, et kõiki riike võitlus füüsiliselt ei puuduta. Puudutab küll ressursside poolest: raha, inimesed, poliitika. Loodan, et tuumarelvani, õige suure tuumarelvani ei minda. Muidu kaoks kogu "lõbu" kiiresti.

Olgu, lõpetan praeguseks selle suhteliselt musta ennustusnoodi, kuid samal ajal mõtlen seda kõike tõsiselt.

uued hoolealused

Siin on minu täna istutatud värsked uued hoolealused. Lõbusad ja värvilised. Paraku on tuvid ja varblased need külalised, kes tahavad mullamõnust ise ka osa saada. Loodan, et nad oma soovidega liiale ei lähe...

kepikõndija

See nimetus "kepikõnd" pole mulle mugav nimetus. Rikutuse tase... Kuid asjast rääkida, siis olen nüüd ise ka ametlikult kepikõndija. Eile oli esimene retk Stroomi metsas ja rannas. Päris lahe. Tänane retk jäi märksa lühemaks, sest ühildasin poeskäigu kõnniga, kuid toonuse sain kätte siiski.

Mõned aastad tagasi olin päris skeptiline kepikõnni suhtes. Paraku minu eelmise töökoha esialgne meeldiv naiskollektiiv muutis mind praktikaga. Võtsime osa kevadisest Laululaval toimuvast jooksust/kepikõnnist (foto ongi eelimise aasta kepikõnnist) ning sügisest Rocca Al Mare kandis olevast võiduvõistust. Kevadine käik on meile jäänud traditsiooniliseks. Kuna ma eriline jooksusõber pole ning niisama kõndida oli ka kummaline, siis laenutsaime keppe ja see oli vaffa.

Kepikõnd annab toonuse lihastele. Aitab hoida ning treenida sirget rihti. Laseb ringi vaadata ning uudistada loodust ja teisi inimesi. Olen väga rahul. Sellega olen taas alustanud väikese sportimisega, millega on pikk vahe tekkinud.

Olen rahul ka oma koduga ja selle kandiga. Siin on üllatav vaikus. Piisavalt privaatsust. Samas pean tõdema, et venekeelne kogukond pole harjunud oma keskkonda puhtana hoidma. Stroomi rand iseenesest on üpriski räpane. Enam hoolitsetakse rannahoone kandi osast, kuid hoolt oleks enam vaja. Lisaks tavapärasele prügi koristamisele võiks kobestada liivapinda, et vähendada kõrrelisi. Nii saaks enam ruumi ning avarust. Ja põnevusega ootan aega, mil saan näha, kuidas hooldatakse majadevahelisi rohealasid. Eriti optimistlik ses osas ma pole, kuigi eks näis.

Lõpetan siiski oma jutu sõnumiga, et olen praegu oma eluga üsna rahul.

RE on segaduses

Selgelt on näha, et Reformierakond on segaduses ning suhteliselt ärritunud. Just negatiivse lisaeelarve koostamise suhtes. RE ei taha tunnistada tegelikkust, sest nende maine tugeva majanduserakonnana on hävingus. Nendel puuduvad täna lahendused ning see teeb neid haavataks.

Kõige enam olen hämmingus peaministri käitumise üle, kes püüab järjepidevalt seletada, et meil pole riigis midagi viltu. Pole vaja mingeid kärpeid teha. Aga kuna rahvas nõudvat muutusi, no siis ka teeme need muutused ära.

Täna andis ka Eesti Pank väga selge seisukoha, et majanduskasv on pidurdunud. Nii mitmegi analüütiku sõnul on tegelik majanduskriis tulemas järgmisel aastal. Sellel aastal on kõigest eelmäng.

Tuleb välja, et kärped on tingitud üldjoontes kolmelt tasandilt. AS Riigikinnisvara ei funktsioneeri enam ning ta toob riigile tohutut kahju. Teiseks kulu- ja riskiallikaks on meie omavalitsused, kes on tohutult laenu võtnud. Välja on toodud järgmised "kahjurid": Tallinn, Tartu, Pärnu, Rae vald. Eks neid ole kindlasti veel ja veel... Ja viimaseks komponendiks on valitsemiskulude ülepaisutus.

Homme on vaidluste ja arvutuste põhipäev. Loodan, et neil kõigil jätkub sitkust ning siiski ei tule uue koalitsiooni moodustamist ette võtta. Kartused on kõigil, kuid nüüd oleks aeg ka riigimehelikult käituda.

loobumegi kirjandist?

Meedia vahendusel jõudis mulle kõrva sõnum, et haridus- ja teadusministril valmib kava, mille alusel kaob tänane kohustlikuslik emakeele kirjand ja asemele tuleb nö küpsustest.

Mina selle plaaniga küll nõus pole. Võiksin olla poolt, sest olen pidanud kirjandit kirjutama kaks aastat järjest. Kuid ma pole. Miks?

Kirjandi kirjutamine on loov tegevus. Peame säilitama selles küllaltki mehaanilises maailmas loovust. See, et õpetajad ei suuda õpilaste loomingut objektiivselt hinnata, pole õpilaste vaid tööandja ehk H&T ministeeriumi süü.

Ülikooli astudes pidin ka tegema nö küpsustesti. See on täiesti jama. See ei näita mitte kui midagi. Trips traps trulli päris hästi teha ei saa, kuid lähenemine on hoopis teine. Kas peame kujundama elu just niivõrd üheülbaliseks? Miks võtame üldse motivatsiooni õpetajalt õpetada last kirjutama ning motivatsiooni lapsel ise kirjutada?

Olen kurb sellele mõeldes. Isegi veidi ärritunud.

kolm plikat