mina kui töövõtja

Eks igat palgalist huvitab teema, mis puudutab tööga seotud garantiisid. Olen küll parempoolses erakonnas veidi aktiivsem kui tavaline liige ning peaksin kindlalt järgima erakonda. Siiski võtan õiguse avaldada oma mõtteid tänases hetkeseisus. IRL on lisaks parempoolsusele määratlenud end konservatiivse erakonnana, mis peaks kindlasti haakuma minu isikliku hoiakuga. Lisan algatuseks ka veel seda, et IRL pole tõesti sel teemal arutelu pidanud ning seetõttu võetud madal profiil on õigustatud, mis väldib asjatut lahmimist. Toetan seda käitumisviisi.

Mina olen siiski mures kõnealuse töölepinguseadusele mõeldes. Väidetakse, et kiire töölt vabanemine on positiivne ning sunnib inimesel kohe uuele lainele orienteeruma. Kevadel käisin ise läbi kadalipu, kus kandideerisin mitmetele töökohtadele ja see pole teps mitte lihtne! Eesti ühiskond on väike ning siiski suhteliselt korporatiivne. See tähendab seda, et ilma isiklike tutvusteta ning seaduspäraselt kandideerides võidki tööd otsima jääda. Mida see tähendab tervikuna? Võib tekkida vaakum inimeste elus, kus tekib mõttetu stress, mille tulemusena lüüakse kergemini käega. Võidakse olla enam altid mõjuainetele (sh alkohol). Tekib suurem hulk riskigrupiks nimetatut inimesi.

Fantaasiat leidub uues seaduses veel - töövõtuleping võib ka suuline olla. Ansip - tule taevas appi! See säte soodustab töövõtjate petmist ettevõtete poolt, kes kindlasti hoiavad tänu sellele kõrvale palkade maksmisest kui kindlustuste tagamisest. Niigi töökoormuse all kannatav kohtusüsteem külvatakse veel omakorda üle tööga, mis tihti pole tõestatava materjaliga kaetud, sest pabereid ju pole.

Maripuu ähvardab ka ametnike kallale minna. See nõuab avaliku teenistuse seaduse kallale minemast. Loodan, et praegu käib lihtsalt kompamine ja sõnade loopimine. Ametnike soodustuste lõikamine tähendab mitut tagajärge. Esiteks, meil on 2500 töötajat avalikus sektoris puudu. Enne tuleks suuta motiveerida inimesi minema avalikku teenistusse ning motiveerima töötama riigile ustavalt vältimaks korruptiivsuse süvenemist. Probleem on kindlasti olemas. See pigem just juhtkonna ja tavaametnike liiga suurte palkade vahede tõttu. Neljandaks, Maripuu peaks enne suutma oma ministeeriumi eelarvet nii koostada, et palgareal oleks võimalik näha tegelikke kulusid, mitte peitma sinna kümneid miljoneid kroone arvatavasti RE tegevuste jaoks.

Ütlen, et tegemist RE enda upitamiseelnõuga oma peamiste toetajate - ettevõtjate suunas. Ei mõtelda ühiskonnale, mis on RE tavaloogika, vaid pigem ise endale ehk oma erakonna käekäigule. Loodan, et IRL-s toimub konstruktiivne arutelu ning rutakalt RE plaaniga kaasa ei minda, vaid esitatakse pädevaid põhjendusi ning uusi lahendusi.