õige valik - Rannamäe

Täna anti välja Valdo Pandi nimeline ajakirjanduspreemia tele- ja raadioajakirjanikule Aarne Rannamäele. Minu hinnangul on tegu õige valikuga. Palju õnne!

Kusjuures hiljaaegu mõtlesin, et miks ma ei mäleta, et see mees oleks mingeid preemaid saanud. Korduvalt ja korduvalt on auhindu noppinud Vahur Kersna, kes minu jaoks küll mingit "kiindumust" pole suutnud saavutada. Rannamäe on.

Rannamäe on osav, julge ning otsekohene ajakirjanik. Ta ei aja pläma, vaid on asja kallal täie tõsidusega. See tekitab jälgimisel põneva ärevuse ning tempo viib aja kiiremana edasi kui vahel ootaks.

Minu lemmikud saated Rannamäe juhtimisel (ma küll mõningaid neist saan kuulata väga harva): Vabariigi kodanikud, intervjuud AK-s, Välisilmas, raadiosaade "Rahva teenrid".

Kasparovi Teine Venemaa

Vaatan ETV-st filmi "Kasparovi Teine Venemaa". Ma ei saanud rahulikult vaadata ja pidin kirjutama.

Filmis karjub tugevalt noorte võhiklikkus. Neid on julmalt ära kasutatud ning neile on osaks saanud tugev ajuloputus. Ja need noored pole lihtsalt noored, vaid võimukoridoride loodetavad kasvandikud ning ideloogia (kui keegi oskaks seda täpsemalt defineerida Venemaa puhul) dasikandjad. Vähemalt mõned neist kindlasti.

Kasparovist on mulle jäänud teatud idealisti kujund. Püüd õõnestada Putini võimu, olla alternatiivne presidendikandidaat tunduvad kuidagi nii ebarealistlikud. Meeleavaldused on hirmuäratavad. Mina saaksin küll neist paraja šoki osaliseks. Vägivaldsust on palju. Kasparov on noorpoliitik, kel pole kujunenud poliitilist närvi. Tal pole võimalik seda õppida, sest ta valis kohe suured lahingud. Samas ei saa teda ka hukka mõista. Kasparov pööras maailma tähelepanu olulistele küsimustele, Venemaa tegeliku demokraatia olemuse küsimusele. Usun, et ta ei jäta seda võitlust nurka. Kogub ja läheb taas edasi.

Peaksin ütlema, filmi jägides, et mul on sellest rahvast siiralt kahju. Kui ma ei eksi, siis ma ei ütle seda esimest korda. Rahvas on haige. Lükata ja tõmmata, sest neil endil pole midagi. Nad ei võida ega kaota midagi, isegi elulises tähenduses. Paraku... Ja nagu möödunud reedesel konverentsil, kus teemadeks oli vabadus ja vastutust, tõdeti, et kui on vabadus, siis ka vastutatakse. Venemaal puudub vabadus, mis päästab võimu ka vastutusest. "Nii lihtne see ongi..."

jalgpall: lahe värav

Jagan siin ka üllatavat väravat. Tõesti uskumatu värva Beckhamilt. Väidetavalt 60 meetrilt. Märgin seda, et antud väravakütt pole kunagi olnud mu lemmik. Õigemini mul päris lemmik puudubki. Meeldib lihtsalt kaasa elada headele mängudele.

David Beckham scores from 60 yards out.
Uploaded by Alex-Storch

maijooks vol 4

Täna oli üsna sportlik päev. Minu neljas (2005, 2006, 2007, 2008) kepikõnd. Nende aastate jooksul on kogetud ka igasugu ilmastikutingimusi. 2005 ja 2007 oli päris soe. 2006 vihmane ja niiske. Sel aastal oli tugev ja jahe tuul. Distantsi peale oli päris palav ning tuulest ei osanud eriti väljagi teha. Rühkisin Beritiga, kellega jutuhoos ei pannudki tähele teetähiseid ega aega. Tore oli!

Peale asist sporti läksime Nelliga "poosetama" meie laulutaadi Ernesaksa juurde. Jõudu jätkus ning tulime jala linna. Igatahes, mulle väga meeldis! Järgmine aasta uuesti!


Siit ka lühike ülevaade:

NB! Nelli tuli 36. ajaga 34:13. Tehke järgi! Tulemustest lähemalt siit.

Eurovisioon 2008

Kell 23:12

Piilun ja kuulan kõrvalt käivat Eurovisiooni 2008. Mul pole välja kujunenud ühtegi soosikut. Meie Leto Svet oli kuidagi nii hüplev, et seda oli raske jälgida. Lisaks ma pole eriti suures usus, et nad ka edasi jõuavad. Natuke kino oli ka teistel esinejatel. Venemaal on juba mitu aastat üks stiil, minu mäletamistmööda - heledas väänlev "noor"mees. Kuid tunnetasin, et pilalugusid ja mis ei vasta kui muusikalistele etteastetele vilistati välja. Suhtuti väga jahedalt neisse. Eks see on üks mõjufaktor televaatajatele kindlasti. Üks lugu on veel tulemas...


Kell 23:32

Peale kordusvideosid arvan, et kaks viimast saavad kindlasti edasi: Venemaa ja Kreeka. Ülejäänud on ikka minule tume maa... Palju tuleb mängu siiski naabrusriikide poliitika.


Kell 23:53

Edasi pääsesid: Kreeka, Rumeenia, Bosnia ja Hertsogoviina, Soome, Venemaa, Iisreal, Aserbaidžaan, Armeenia, Poola ja.... Norra.
Ees ootavad: Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania ja Serbia.
No, mu paar nadi ennustust läks täppi.
Minu soovitus. Siseriikliku võistluse hindajad tuleb viia tagasi profitasandile. Rahvas armastab leiba ja tsirkust, kuid seda Euroopas enam ei hinnata. Seekord oli seda eriti tunda.

Head ööd!

tore nädalavahetus

Päris aktiivne nädalavahetus on mul olnud. See algas tegelikult aktiivselt reedega, mil käisin IRL fraktsiooniga ainukese ministri nõunikuna kaasas väisamas. Päris tore oli.

Eile käisime Nelliga shopingureisil Helsingis. Minule oli see esmane kogemus. Aga vahva oli. Seal oli küll märksa külmem, kui Tallinnas, kuid ellu jäime. Hommikul esimese laevaga sinna ja õhtul viimasega tagasi ning normaalsel ajal oledki tagasi. Järgmine kord peaks enam kultuurile pühenduma. Aga ma ei tea, kas ja millal võiks see järgmine kord tulla.

Täna alustasin lugemist. "Uus külm sõda" E.Lucas. Aga eriti kaugele ma ei jõudnud, sest tulin mõttele siiski rulluisud soetada ning proovisõit ära teha. Nii saigi tegutsetud. Kepikõnnist vajan vaheldust. Koormus on ka enam jalgadele. Algus oli päris edukas, kuigi siiani olen oma elus vast paar tundi rullidega sõitnud. Pidurdamised ja teatud üleminekud vajavad harjutamist.

Jagan nähtut ja kogetut siingi. Lisaks on mõned pildid minu lillekestest, mis on märksa tugevamaks muutunud.

meelemürk alkohol

Täna oli põllumajandusministeeriumis Konjuktuuriinstituudi poolt korraldatud uuringutulemuste avaldamine teemal alkohol. Võrreldi 2006. ja 2007. aastate näitajaid. Uuringu tellijaks oli ministeerium. Instituudi poolt olid esinejateks Evelin Ahemaa ja kurikuulus Marje Josing.

Minu jaoks oli pressikonverentsi kuulamine päris huvitav. Eriti, kui järg jõudis Josingu kätte. Paraku, minu hinnangul, on analüütikust saanud poliitik, kes aeg-ajalt naudib igat kaamerasilma ning mõnuledes "pirne" järjestab.

Mis siis välja tuli? Kangete jookide tootmine on tõusnud 27%, sellest viina toodang 30%. Üks põhjus oli see, et enne aktsiiside tõusu tuli ladu täis panna ning see kiiremas korras ka maha müüa. Õlle ja lahja alkoholijookide tootmine oli sama või pigem langustrendis.

Eks müük oli ka eelnevast veidi edulisem. Nt kangeid jooke müüdi 11% enam (sh viin 21%). Rõõmustav oli see, et illegaalse alko ost on võrreldes 1998. aastaga 2007. aastaks trastiliselt vähenenud (36%->3%).

Aga nüüd veidi põnevam osa. Tarbimisest. Eesti elanike alkoholi tarbimine on tõusnud 7%. Siin ei kajastu välismaalaste alko tarbimine Eestis kui ka selle väljavedamine. Ja reaalselmalt see 7% on 12,1 liitrit puhast alkoholi. Sellega teeme ära soomalstele (10,5 l) ja rootslastele (8,1 l). Normaalsele lähenev kogus oleks kõigest 6 liitrit. Vapustav tulemus!

Mida tarbitakse? Kõige enam õllesid ja muid lahjasid alkoholijooke. Palju vähem veine ja viina. Muideks, õlleturul on liikvel 42 kodumaist ja 29 välismaist (2006-26) marki. Viina sortiment on ka lai. Eestimaiseid tooteid on kahe võrra vähenenud 38-le. Välismaiseid on juurde tulnud kahe võrra, 18-le.

Tuleb välja, et 79% inimestest arvavad, et alkoholi tarbimist tuleb vähendada. Seda nad ise, nagu eelnevaid numberi vaadata, teha ei suuda. Kõige enam oodatakse valitsuse- ja parlamendipoolset sekkumist.

Ja nii algas poliitika. Algas tugev kritiseerimine valitsuse ja parlamendi suunal. Anti märku saamatust riigist. Omavalitsused ei pidavatki asjaga tegelema ja nemad ei tahtvatki, ju ei pea ka siis. Jne-jne. Muidugi lisas ministeeriumi poolt Enn Sokk, et parlament ei lase isegi läbi tehniliste muudatustega eelnõusid. Mis on ka paraku tõsi.

Ütlen ausalt. Probleem on tõsine. Olen seda korduvalt ka ise kogenud. Ma ei suitseta ega pole tõmmanud muud mõnuainet. Alkohol on kergesti ja siiski odavalt kättesaadav meile kõigile. Ebastabiilne müügikorraldus erinevate omavalitsuste vahel toob lisamõtlemisainet.

Peamiseks pidurdajaks Toompeal on suurpartei Reformierakond. Erinevaid ettepanekuid on teinud eelnõudena nii põllumajandusministeerium kui majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, ettepanekuid toodab lisaks teine suurpartei Keskerakond. Aga siiani üsna tulutult ja näha on, et lähiajal midagi ei muutu.

Toon veel ühe märkuse siia. Käisime mõned kuud tagasi Saku õlletehases. Lahkusime suure hämmeldusega. Tehase inimesed, mõnevõrra arusaadavalt, õigustasid lahjade jookide rohket tarbimist sellega, et on olemas ju palju hullem mõnuaine - narkootikum. Las lapsed ja kõik jooksid lahjasid jooke ja õlut. Minu hinnangul on see väga väär lähenemine.

Kõige enam saavad muutusi sisse viia just inimesed ise. Oma tarbimisharjumuste kaudu. Väärtushinnangud on paigast ära. Võiks sellest kõigest järeldada. Ise arvan, et eriti kitsukese riigirahakoti puhul võiks aktsiisi korralikult veel tõsta. Kõikidel mõjuainetel, nii akoholil kui ka näiteks tubakal. Siis on muidugi kahene tulem. Ei raha riigile ega alkole. Aga siis oleks asi veidi tasakaalukam.



Märkus: nähtavad fotod on tehtud pea kaks nädalat tagasi Stroomi metsaaluseid luusides. Oli küll, mis aparaadi ette jäi...

põhiseadus, oo põhiseadus

Täna algas taas uus debatt, mille kesksemaks teemaks on, kas ettepanek on kooskõlas põhiseadusega või mitte. Tegemist on siis spiikri Ene Ergma ettepanekuga külmutada tänase riigikogu liikmete palk kolmeks aastaks.

Ettepanek ajutise lahendusena on üsna ahvatlev. Aga tõesti ajutise lahendusena, sest kokkuvõttes ei ole see mingi suur kokkuhoid, teades, et tuleval aastal tuleks 7-10 miljardi krooni ulatuses rahakotisuud kinni hoida.

Tänane riigikogu saab järgmise koosseisu jaoks uut palgasüsteemi või isegi konfitsiente kehtestada. Selleks on vaja teha vaid muutusi Riigikogu liikme staatuse seadusesse. Muutmise korra ütleb välja põhiseadus.

Reformierakond, rikaste ja edukate inimeste, kui suurerakond on taaskord piduriks selle debati puhul. Pentus tõi põhjuseks teadmatuse, kas Ergma ettepanek on vastuolus põhiseadusega või mitte. Huvitav on see, et Pentus pole siiani aru saanud, et õiguskantslerid Jõks ning Teder on teada andnud, et parlamendisaadikute kuulumine äriühingutesse on vastuolus põhiseadusega. Seda reformarid ei tunnista ning teevad pigem ettepanekuid seadusemuudatusteks, mis legitimiseeriks saadikute istumise ja lisatasustamise äriühingutes.

Olen omal ajal avaliku halduse kaudu saanud ka mõningad päris huvitavad ained, kus just toimus seaduste analüüs. Kiire analüüsi alusel ütlen ma, et Ergma ettepanek ei ole ja on ka vastuolus põhiseadusega.

Põhiseadus:
§ 75. Riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel sätestab seadus, mida tohib muuta Riigikogu järgmise koosseisu kohta.

Riigikogu liikme staatuse seadus:
§ 29. Riigikogu liikme palk
(1) Riigikogu liikme palk on Eesti keskmise palga ja käesolevas paragrahvis ettenähtud koefitsiendi korrutis.
(2) Riigikogu esimehe ametipalga koefitsient on 6.
(3) Riigikogu aseesimehe ametipalga koefitsient on 5,5.
(4) Riigikogu komisjoni esimehe ja fraktsiooni esimehe ametipalga koefitsient on 5.
(5) Riigikogu komisjoni aseesimehe ja fraktsiooni aseesimehe ametipalga koefitsient on 4,5.
(6) Riigikogu liikme ametipalga koefitsient on 4.
(7) Statistikaamet esitab Riigikogu Kantseleile iga aasta 26. veebruariks eelmise aasta neljanda kvartali Eesti keskmise palga suuruse, mille alusel arvutatakse Riigikogu liikme palk jooksva aasta 1. märtsist järgnevaks 12 kuuks.
(8) Riigikogu liikmele makstakse palka alates ametivande andmise päevast.

Kõige tobedamatel põhjustel on spiikri ettepanek vastuolus. Põhiseadus ütleb, et peame olema seadusekuulekad ja eeskujulikud (§ 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa.). Seadus ju näeb ette, et iga aasta palk muutub vastavalt keskmise palga suuruse selgumisel. Ergma kutsub ju seadust eirama!

Miks pole vastuolus? Sest spiikri ettepanek ei muuda saadikute ametipalga koefitsiente. Teiseks pole juttu külmutamisest. Ehk võiks öelda isegi hea tahte avaldusest.

No näed, oma väikese kogemuse tõttu läksin ikkagi vastuollu endaga. Hakkasin seda lugu kirjutama teadmisega, et kõik on õigustatud. Ettepanek tundub vaffa. Kirjutamise käigus tõdesin midagi muud. Tegelikult kaaluvad vastuolevad argumendid üles spiikri ettepnakeu seadusevastasuse. Väike pettumus...

Tegelikult on vaja riigikogu liikmete palga kohta teha põhjalik debatt ja analüüs. Paraku pole nemad ainukesed, kes seotud keskmise palgaga. Keskmine palk on olulisel kohal ka kohtussüsteemis ja teiste kõrgete riigiametnike puhul.

Mis Sina arvad? On vastuolus või mitte?

emadepäev!

Kaunist emadepäeva kõikidele emadele!!! Täna hommikul olid korduses Mari-Ann ja Tunne Kelam KUKUs emadest ja pereväärtustest rääkimas. Mari-Ann tegi õige tähelepaneku - tunnustada tuleb ka tulevasi emasid. Nii, et kaunist emadepäeva ka tulevastele emadele!!!

Tänane päev oli lausa võrratu! Kevadine suvepäev. Soe ja päikesepaisteline. Käisin linnas lilli otsimas. Ootused olid isegi suuremad, kuid olemasolevad on lahedad! Jagan neid vaateid ka teiega:

Ja palju õnne tagant järgi eilsele sünnipäevalapsele - mu emale!

positiivne kogemus

Teisipäeva hommikul kell kaheksa astusin Tallinnas bussile, et sõita Tartusse. Selleks oli üsna uus buss SEBE rivistuses, mida minu teada on Eestis vaid viis. See on üpris pikk ning soliidse väljanägemisega sõiduriist.

Olen selle bussiga vist pea kaks korda sõitnud. Konditsioneer on seal alati korralikult tõmmanud ning pigem on mul jäänud mulje kui jahedast teekonnast, kuid teisipäeval lahkusin sealt isegi vastumeelselt ning samas siiski rõõmsalt.

Bussile on välja ehitatud korralik netiühenduse võimalus, mis võimaldab wifi kaudu terve tee edukalt netis surfata või omi asju ajada. Väga mugav. Lisaks on võimalik laadida oma arvutit kui mobiili. Viimast küll mitte päris oma istme juures, vaid bussijuhi juures, kuid suur asi seegi.

Bussis on tavapäraselt tualeti kasutamise võimalus. Sööke ja jooke ei pakuta, mis on kahekordsete busside mõningane eelis.

Igatahes, soovitan soojalt mobiilsetel inimestel valida võimalusel just see buss.

huumorit ka

Nelli Teataja
2. mai 2008

Valitsuse istungile rõõmsalt, jalgsi ja esimestena saabunud Jüri Pihl ja Helir-Valdor Seeder tegid Patkuli treppidel trenni ja turvatööd. Nellit huvitama hakanud küsimusele, mismoodi kaks ministrit liiklevad, teadis vastust põllumajandusministri nõunik Küllikki Kübarsepp. "Põllumajandusminister käib tööle ja koju jalgsi. Vanalinnas liikumiseks on see mugavaim ja kiireim viis.

Näiteks Toompeale Riigikokku minnes ja sealt tulles saab mööda Laia tänavat ja Pikka Jalga liikuda. Valitsuse istungitele Stenbocki majja minnes on otseim viis ning füüsilist toonust andev Patkuli trepp, mis algab just lähedalolevast Schnelli pargi jalamilt. Kuna siseministeerium on põllumajandusministeeriumile naaberministeeriumiks, pole turvamehe saatjakssaamine keeruline. Tavaliselt on selleks siseminister Jüri Pihl isiklikult," teatab Kübarsepp.

maikuu esimesed päevad pildis

Ja siin on tänased ja eilsed fotod Lannussaare loodusilust.

aprilli esimene nädal pildis

Esitan viivitusega aprillikuu esimese nädala fotod. Olin siis puhkusel ja üksi maakodu hoidmas. Lund ja tärkavaid lilli oli läbisegi ja seda oli tore jäädvustada ning nautida. Fotod on tehtud 1,2,4. aprillil.

filmiarvustus: Aljoša

Täna näidati ETV-s dokumentaalfilmi Aljoša. Film on aastatel 2005-2007 toimunud sündmustest pronkssõduri ümber.

Vaatasin filmi põnevusega. Ootasin midagi eriti põrutavat ja erutavat. No erutava efekti sain, kui kaadrid jõudsid 2007. aasta sündmusteni. Midagi põrutavat ma ei näinud. Ootasin veidikene enamat. Analüüse ja sisukamat lähenemist.

Samas on filmil oma väärtus olemas. Näiteks ei olnud ma enne nii teadlik nendest pühadest, mis leidsid aset tugeval vene ajal. See oli hämmastav. Teiseks, film annab pildi otse sündmuskohalt.

Mind hämmastas politseinike edevus, kes olid 2006. aastal seda kujukest turvama pandud. Verejanulisus või jahiinstinkt, eriti noorte hulgas, pani ikka mõtlema, et kui terve mõistusega inimkond tervikuna üldse on. Ega mitte eriti... Etteheiteid võib teha mõlema rahvuse esindajatele.

Soovitan siiski seda filmi vaadata. Võtta seda kui kronoloogilist ülevaadet. Hinnangute andmine ning järelduste tegemine jääb suuresti vaataja enda teha.


***


Dokumentaalfilm Aljoša (Eesti 2008)
Enamik Nõukogude aja mälestusmärke kõrvaldati 1991. aastal pärast Eesti iseseisvumist, kuid pronkssõdur Aljoša jäi oma kohale. Erinevad arvamused ja oma tõe kuulutamine viis kokkupõrgeteni ning kuju teisaldamiseni. Dokumentaalfilm näitab aastatel 2005-2007 pronkssõduri juures viibinud inimesi, kelle tegudest ja väljaütlemistest saab aimu, mida nende jaoks see kuju tähendab. Režissöör Meelis Muhu. Tootja In Ruum.
Allikas: ETV