põhiseadus, oo põhiseadus

Täna algas taas uus debatt, mille kesksemaks teemaks on, kas ettepanek on kooskõlas põhiseadusega või mitte. Tegemist on siis spiikri Ene Ergma ettepanekuga külmutada tänase riigikogu liikmete palk kolmeks aastaks.

Ettepanek ajutise lahendusena on üsna ahvatlev. Aga tõesti ajutise lahendusena, sest kokkuvõttes ei ole see mingi suur kokkuhoid, teades, et tuleval aastal tuleks 7-10 miljardi krooni ulatuses rahakotisuud kinni hoida.

Tänane riigikogu saab järgmise koosseisu jaoks uut palgasüsteemi või isegi konfitsiente kehtestada. Selleks on vaja teha vaid muutusi Riigikogu liikme staatuse seadusesse. Muutmise korra ütleb välja põhiseadus.

Reformierakond, rikaste ja edukate inimeste, kui suurerakond on taaskord piduriks selle debati puhul. Pentus tõi põhjuseks teadmatuse, kas Ergma ettepanek on vastuolus põhiseadusega või mitte. Huvitav on see, et Pentus pole siiani aru saanud, et õiguskantslerid Jõks ning Teder on teada andnud, et parlamendisaadikute kuulumine äriühingutesse on vastuolus põhiseadusega. Seda reformarid ei tunnista ning teevad pigem ettepanekuid seadusemuudatusteks, mis legitimiseeriks saadikute istumise ja lisatasustamise äriühingutes.

Olen omal ajal avaliku halduse kaudu saanud ka mõningad päris huvitavad ained, kus just toimus seaduste analüüs. Kiire analüüsi alusel ütlen ma, et Ergma ettepanek ei ole ja on ka vastuolus põhiseadusega.

Põhiseadus:
§ 75. Riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel sätestab seadus, mida tohib muuta Riigikogu järgmise koosseisu kohta.

Riigikogu liikme staatuse seadus:
§ 29. Riigikogu liikme palk
(1) Riigikogu liikme palk on Eesti keskmise palga ja käesolevas paragrahvis ettenähtud koefitsiendi korrutis.
(2) Riigikogu esimehe ametipalga koefitsient on 6.
(3) Riigikogu aseesimehe ametipalga koefitsient on 5,5.
(4) Riigikogu komisjoni esimehe ja fraktsiooni esimehe ametipalga koefitsient on 5.
(5) Riigikogu komisjoni aseesimehe ja fraktsiooni aseesimehe ametipalga koefitsient on 4,5.
(6) Riigikogu liikme ametipalga koefitsient on 4.
(7) Statistikaamet esitab Riigikogu Kantseleile iga aasta 26. veebruariks eelmise aasta neljanda kvartali Eesti keskmise palga suuruse, mille alusel arvutatakse Riigikogu liikme palk jooksva aasta 1. märtsist järgnevaks 12 kuuks.
(8) Riigikogu liikmele makstakse palka alates ametivande andmise päevast.

Kõige tobedamatel põhjustel on spiikri ettepanek vastuolus. Põhiseadus ütleb, et peame olema seadusekuulekad ja eeskujulikud (§ 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa.). Seadus ju näeb ette, et iga aasta palk muutub vastavalt keskmise palga suuruse selgumisel. Ergma kutsub ju seadust eirama!

Miks pole vastuolus? Sest spiikri ettepanek ei muuda saadikute ametipalga koefitsiente. Teiseks pole juttu külmutamisest. Ehk võiks öelda isegi hea tahte avaldusest.

No näed, oma väikese kogemuse tõttu läksin ikkagi vastuollu endaga. Hakkasin seda lugu kirjutama teadmisega, et kõik on õigustatud. Ettepanek tundub vaffa. Kirjutamise käigus tõdesin midagi muud. Tegelikult kaaluvad vastuolevad argumendid üles spiikri ettepnakeu seadusevastasuse. Väike pettumus...

Tegelikult on vaja riigikogu liikmete palga kohta teha põhjalik debatt ja analüüs. Paraku pole nemad ainukesed, kes seotud keskmise palgaga. Keskmine palk on olulisel kohal ka kohtussüsteemis ja teiste kõrgete riigiametnike puhul.

Mis Sina arvad? On vastuolus või mitte?