meelemürk alkohol

Täna oli põllumajandusministeeriumis Konjuktuuriinstituudi poolt korraldatud uuringutulemuste avaldamine teemal alkohol. Võrreldi 2006. ja 2007. aastate näitajaid. Uuringu tellijaks oli ministeerium. Instituudi poolt olid esinejateks Evelin Ahemaa ja kurikuulus Marje Josing.

Minu jaoks oli pressikonverentsi kuulamine päris huvitav. Eriti, kui järg jõudis Josingu kätte. Paraku, minu hinnangul, on analüütikust saanud poliitik, kes aeg-ajalt naudib igat kaamerasilma ning mõnuledes "pirne" järjestab.

Mis siis välja tuli? Kangete jookide tootmine on tõusnud 27%, sellest viina toodang 30%. Üks põhjus oli see, et enne aktsiiside tõusu tuli ladu täis panna ning see kiiremas korras ka maha müüa. Õlle ja lahja alkoholijookide tootmine oli sama või pigem langustrendis.

Eks müük oli ka eelnevast veidi edulisem. Nt kangeid jooke müüdi 11% enam (sh viin 21%). Rõõmustav oli see, et illegaalse alko ost on võrreldes 1998. aastaga 2007. aastaks trastiliselt vähenenud (36%->3%).

Aga nüüd veidi põnevam osa. Tarbimisest. Eesti elanike alkoholi tarbimine on tõusnud 7%. Siin ei kajastu välismaalaste alko tarbimine Eestis kui ka selle väljavedamine. Ja reaalselmalt see 7% on 12,1 liitrit puhast alkoholi. Sellega teeme ära soomalstele (10,5 l) ja rootslastele (8,1 l). Normaalsele lähenev kogus oleks kõigest 6 liitrit. Vapustav tulemus!

Mida tarbitakse? Kõige enam õllesid ja muid lahjasid alkoholijooke. Palju vähem veine ja viina. Muideks, õlleturul on liikvel 42 kodumaist ja 29 välismaist (2006-26) marki. Viina sortiment on ka lai. Eestimaiseid tooteid on kahe võrra vähenenud 38-le. Välismaiseid on juurde tulnud kahe võrra, 18-le.

Tuleb välja, et 79% inimestest arvavad, et alkoholi tarbimist tuleb vähendada. Seda nad ise, nagu eelnevaid numberi vaadata, teha ei suuda. Kõige enam oodatakse valitsuse- ja parlamendipoolset sekkumist.

Ja nii algas poliitika. Algas tugev kritiseerimine valitsuse ja parlamendi suunal. Anti märku saamatust riigist. Omavalitsused ei pidavatki asjaga tegelema ja nemad ei tahtvatki, ju ei pea ka siis. Jne-jne. Muidugi lisas ministeeriumi poolt Enn Sokk, et parlament ei lase isegi läbi tehniliste muudatustega eelnõusid. Mis on ka paraku tõsi.

Ütlen ausalt. Probleem on tõsine. Olen seda korduvalt ka ise kogenud. Ma ei suitseta ega pole tõmmanud muud mõnuainet. Alkohol on kergesti ja siiski odavalt kättesaadav meile kõigile. Ebastabiilne müügikorraldus erinevate omavalitsuste vahel toob lisamõtlemisainet.

Peamiseks pidurdajaks Toompeal on suurpartei Reformierakond. Erinevaid ettepanekuid on teinud eelnõudena nii põllumajandusministeerium kui majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, ettepanekuid toodab lisaks teine suurpartei Keskerakond. Aga siiani üsna tulutult ja näha on, et lähiajal midagi ei muutu.

Toon veel ühe märkuse siia. Käisime mõned kuud tagasi Saku õlletehases. Lahkusime suure hämmeldusega. Tehase inimesed, mõnevõrra arusaadavalt, õigustasid lahjade jookide rohket tarbimist sellega, et on olemas ju palju hullem mõnuaine - narkootikum. Las lapsed ja kõik jooksid lahjasid jooke ja õlut. Minu hinnangul on see väga väär lähenemine.

Kõige enam saavad muutusi sisse viia just inimesed ise. Oma tarbimisharjumuste kaudu. Väärtushinnangud on paigast ära. Võiks sellest kõigest järeldada. Ise arvan, et eriti kitsukese riigirahakoti puhul võiks aktsiisi korralikult veel tõsta. Kõikidel mõjuainetel, nii akoholil kui ka näiteks tubakal. Siis on muidugi kahene tulem. Ei raha riigile ega alkole. Aga siis oleks asi veidi tasakaalukam.



Märkus: nähtavad fotod on tehtud pea kaks nädalat tagasi Stroomi metsaaluseid luusides. Oli küll, mis aparaadi ette jäi...