Venemaa pingutab üle

Vapustav, millega suur Venemaa tegeleb. Pidev väikenaaberriikide kontrollimine, ässitamine, vastu"tulistamine".
"Umbes 2000 inimest kogunes Moskva kesklinnas Maneezhi väljakule Tõnismäe pronkssõduri teisaldamise vastu meelt avaldama", tõdeb ETV24. No tulge appi, kas poleks aeg tegeleda oma rahva vaesuse ja hirmutundega.
Mina toetan, et pronkskuju tuleks viia Tallinna kesklinnast mujale. Miks on vaja hoida linna südames vihase välimusega kuju, kes kisub tüli nii riigis endas kui naaberriikide vahel? Lisaks tekitab vägivallaohtlikke olukordi ning lõi pretsedendi, kus rahva raha eest seisis rahva politsei ja valvas mitte meie rahva sümbolit.
No jaa, nüüd võidakse mind süüdistada mittesallivuses. Ma olen tolerantne nende rahvusvähemuste suhtes, kes aktsepteerivad seda ühiskonda, kuhu nad tulnud on. Nad on viisakad, püüavad kohaneda meie kultuuriga (säilitades oma kultuuri), püüavad selgeks saada selle riigi keelt. Olen selliseid inimesi näinud. Aga hing läheb täis nende muukeelsete isikute suhtes, kes vabalt sülgavad tänavatele, kes on lohakad ja vastututundetud oma käitumises, kes kaebavad, et siinne rahvas neile liiga teeb. Aga kes neid siin kinni hoiavad? Mitte keegi! Nemad ise teevad seda!
Ka pronkssõduri juures käivad umbkeelsed isikud, kes eesti keelest ei tea midagi, kuid õigust jääb veel ülegi.
Alguses mainisin hirmutunnet, mis Venemaal õitseb. 2005. a augustis olin Palangas Konrad Adenaueri korraldatud seminaril noorteorganistasioonidele. Teemaks oli Kaliningrad. Imelikul kombel oli osavõtjate sees ka venelanna, kes töötas isegi mäletamistmööda riigiteenistuses. Ta tunnistas, et teisitimõtlejaid valvatakse hoolikalt. Ei ole harvad juhused, kui "imelikul" kombel saab keegi keemiat tunda oma nahal. Või ootamatlult leiad end trellide tagant. Kasvõi 12 päevaks. Neiu tunnistas, et ka teda võib reis Läände teatavat karistust tähendada, kuid ta ei kartnud. Kahjuks ei tea ma, kuidas tal läinud on peale reisi Palangasse.
Aleksander Litvinenkoga juhtunu on üks reaalsemaid näiteid Venemaa ohust nii oma rahvale kui ise endale. Samuti kinnitab ohtlikkuse ajakirjanik Anna Politkovskaja mõrv.

Freedom House tunneb samuti muret Venemaal toimunu üle. Kadunud on vaba meedia. Seda fakti kinnitab Kaitseuuringute Keskuse direktor ja ajakirja Diplomaatia peatoimetaja Kadri Liik, kelle sõnutsi ei ole enam mõtet ajakirjanikke siia kutsuda, et kirjutada meist kui läänelikust riigist. Karta on, et nad ei saa enam meie demokraatiast aru.
USAd on peetud alateadlikult demokraatia eeskujuks. Paraku tema võim peale enam selge. Euroopa otsib enam kontakte Venemaaga, mida heaks ei kiida ka Freedom House. USA vägivaldsed katsed maailmas korda luua on teinud Euroopa ettevaatlikuks. Rahva silmis koostöö USAga erinevatel rinnetel on justkui kuritegu, mida tuleb vältida.
Energiapoliitika on tänaseks päevaks oluline osa päevapoliitikast. Putini-Shröder gaasiliini pakt seadis Venemaast sõltuvaks Euroopa punkti pealt. Valgevene püüab näidata "suure liitlase" õnnistust enda õlul, kuid mis paraku toob endale suuremat jama kaela kui võis arvata. Ka tema on mõjutav, ja päris valusalt.

Toimub polariseerumine mitmeteks-mitmeteks kildudeks, mis võib viidata sellele, et ajalooratas on sulgumas ja teed taas kattumas...



Kas see foto saab ka reaalsuseks?