Demokraatlik erakond?!

TALLINN, 6. veebruar, BNS - Vähemalt neli Eestist valitud eurosaadikut kavatseb Euroopa Parlamenti kandideerida ka uutel, järgmise aasta suvel toimuvatel valimistel.

Kuni 2009. aasta juunis toimuvate valimisteni esindavad Eestit europarlamendis sotsiaaldemokraadid Katrin Saks, Marianne Mikko ja Andres Tarand, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Tunne Kelam, reformierakondlane Toomas Savi ja keskerakondlane Siiri Oviir.

Oviir, Saks ja Mikko on kinnitanud, et kavatsevad uutel valimistel taas kandideerida. Ka Kelam ütles oma nõuniku vahendusel BNS-ile, et on otsustanud valimistel kandideerida ning valituks osutumise korral jätkata tööd Euroopa Parlamendis.

Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv Andres Tarand teatas aga, et tema võimaliku jätkamise kohta ei ole ametlikku teadaannet tulemas veel niipea. "On vihjatud mu pensionieale; kommentaariks: Euroopa Parlamendi vanim liige praegu on 83 aastat vana," lausus ta.

Reformierakondlase Toomas Savi võimalikku kandideerimist pole tema assistendi sõnul erakonnas seni arutatud.

Europarlamendi uus koosseis valitakse 2009. aasta suvel. Eestis peaksid valimised toimuma pühapäeval, 14. juunil.

Kuna riigikogu otsustas üle-eelmisel aastal Euroopa Parlamendi valimise seadust muuta, toimuvad järgmised valimised Eestis suletud nimekirjade meetodil. See tähendab, et valituks osutub kandidaatide nimekirja eesotsas olnu, samas kui seni reastati kandidaadid ümber valimistel saadud häälte arvu järgi ning europarlamenti pääses enim toetust saanud inimene.

Suletud nimekiri jätab erakonnale võimaluse pakkuda välja oma kandidaatide eelistus ning järjestada kandidaadid nimekirjasiseselt.

Toonane Reformierakonna, Rahvaliidu ja Keskerakonna koalitsioon põhjendas muudatust seisukohaga, et suletud nimekirjade meetodi kasutamine muudab valimissüsteemi lihtsamaks, kuna valijal ei ole vaja kaaluda samaaegselt kandidaadile ning erakonnale antud hääle mõju. Samuti peaks valijal nii olema selge, millisel kandidaadil võimaldab tema antud hääl mandaati saada.

Suletud nimekirjade kasutamist nägi algselt ette ka 2002. aasta lõpus vastu võetud Euroopa Parlamendi valimise seadus, kuid vahetult enne eelmisi valimisi asendas riigikogu selle avatud nimekirjadega.