kriis võimuliidus?
Tänases Postimehes on vaatluse alla võetud võimuliidu võimalik jätkamine. Tegu on keerulise teemaga, kus täielikku tõde pole ning kõik paistab nii hetkeline.
Loomulikult on ministreid, kes teevad oma tööd riigimehelikkuse ning usinusega. Paraku on nii ministreid kui erakonna juhtpoliitikuid, kes maastikku segasemaks ajavad.
Postimehe artiklis on toodud välja võimalike pingete allikad:
• teravad isikutevahelised vastuolud (jah, olen nõus)
• õiguskantsleri ja riigikontrolöri määramine, kus teineteist leidsid taas Reformierakond ja Keskerakond (vägagi nõus ning ma ei saa sellisest käitumisest aru, eriti RE poolele vaadates. Seda võib tingida vaid asjaolu, et RE elab oma tugevas valimisvõidus ning tahab selles edus elada segamatult. Paraku on teine suurpartei KE kaasamineja rollis, kelle suurparteilik ideoloogia ühtib RE-ga. Samuti soov ja põnevus, mis kaasneb intriigide tekitamises ning ei välista võimalust, et KE ei saa aru, et neid kasutatakse haledalt ära.)
• paljud kalevi alla pandud eelnõud (tõesti, mõnede ministrite puhul võib järeldada, et nad on "välja valitud", eriti üks...)
• majanduskasvu aeglustumine, mis paneb küsimärgi alla hulga koalitsioonileppe lubaduste täitmise (neid pingete alla veel ei saa panna. Küll aga on see aeg ees, mil hakatakse kokku panema uue aasta eelarvet. Vot siis tulevad tõelised katsumised ja vägiteod...)
• oht, et tuleb kärpima hakata 2008. aasta riigieelarvet (ma seda ei usu ka)
• võimuliidu erakondade populaarsust kahandavad maaelu väljasuretavad aktsioonid (postkontorite kinnipanek, metskondade likvideerimine, mida võimendab külakoolide ja -poodidesulgemine) (see on RE-lik ideoloogia, sest nende valijad on linnas. IRL püüab ja saab oma ministeeriumide kaudu just teha vastupidist tööd - põllu- ja regionaaliministrid)
Edu!
1 kommentaar:
mul tuleb jälle meelde Allar Jõksi loeng 2006. suvel, kus ta ütles, et Eesti vajub üha suletuma ühiskonna poole, kus riik saab üha suuremat volitused, tänu võimuteostajatele muidugi.
Selge on see, et reform jagab omadele ametikohti. see et oviir saab riigikontrolöriks on selge märk sellest, et keegi oravatest saab euro komisjoni, sest viimane võib ju hetke seisuga oviiri parlamendis maha hääletada. küsimus on siis selles, kes ning kuhu valitakse? üks variant, et reformi juhtoravatest saab keegi komisjoni- ansip, atonen, paet? siis mängitakse siim presidendi toolile, kuna tal on kogemus keskerakonnaga koostööst olemas ning peaks kandidaanina läbi minema. kes võiks siis olla uus peaminister? ehk saab eesti endale esimese naisest valitusjuhi nagu maripuu, pentus? seega kokkuvõtteks et tundub et reform otsib jätkuvalt legaalset ning rahva poolt aktsepteeritavat põhjust senise koalitsooni lõhki rebimiseks. seega peaksid teised mõtlema, kas oleks võimalik vasakkoalistioon, kuhu kuuluks konservatiivne erakond, et muidu eesti edulugu seiskub.
Postita kommentaar