16. veebr 2008

Rannakalandus on vajalik

Maaleht, 14.02.2008
Külliki Kübarsepp,
põllumajandusministri nõunik



Muudatus, et kutselisel kaluril peab olema vähemalt kümme kalavõrku ja alla selle arvu ei või ta kala püüda, ei täida põllumajandusministeeriumi hinnangul talle seatud eesmärki – piirata kala väljapüüki –, vaid on mehhaaniline rannaelanikkonna väljasuretamine.


Põllumajandusministeerium ei saa kuidagi aru, kuidas ainult kalurite arvu mehhaaniline vähendamine aitab kaasa püügikoormuse vähenemisele, kui aastaid pole keskkonnaministeerium püügivahendite piirarvu vähendanud.


Vähendades ainult kalurite arvu, aga jättes püügivahendite piirarvu samaks, ei vähenda me väljapüütava kala kogust. Lihtsalt väiksem arv kalureid püüab sama koguse kala. Sellega muudetakse jõuliselt väljakujunenud kalurkonna struktuuri, eelistades väiksemat arvu suurkalureid, ning antakse tõsine tagasilöök rannakalandusele.


Vildakas on ka eeldus, et rannakaluriks saab olla vaid isik, kelle jaoks kalapüük on põhisissetuleku allikaks kogu aasta. Kalapüük on klimaatiliselt keeruline tegevus, kuna ilm, loodus ja püügireeglid ei võimalda aastaringselt kala püüda. Põhjamaades loetakse kutseliseks kaluriks isikut, kelle sisetulekust kolmandiku moodustab kalapüük. Kalandus saab rannaelanike jaoks olla vaid üheks mitmest sissetulekuallikast (nt kala väiketöötlemine, turism, põllumajandus).


Kui kõik kutselised kalurid peaksid saama kogu oma sissetuleku kalandusest, siis kalavarude seis, võrreldes praegusega, hoopis halveneb, kuna igal võimalikul hetkel minnakse püügile. Kui aga kalapüük on vaid üks mitmest tegevusest, minnakse merele vaid siis, kui see on kõige kasulikum, kui turuhind on kõrge või kui teistes tegevustes on paus.


Keskkonnaministeerium õigustab seadusemuudatust sellega, et põllumajandusministeerium on selle kunagi kooskõlastanud. Vahepeal on aga valitsus vahetunud ning eelmises valitsuses olid keskkonnaminister ja põllumajandusminister ühe ja sama erakonna liikmed.


Demagoogiline on ka põhjendus, et nn kümne võrgu reegli osas jõuti kokkuleppele kalureid esindavate organisatsioonidega. Jah, tõepoolest jõuti, ainult et nende suurkalurite esindajatega, kes antud piirangust kasu saavad, mitte nende kaluritega, keda antud muudatus kõige valusamalt tabab!


Selline moonutatud demokraatia ning suurte ja väikeste vastandamise ideoloogia on meile tuttav põllumajanduspoliitika lähiminevikust.


Ebaeetiline on ka võrdsustada alla kümne võrguga kalurid röövpüüdjatega. Põhjendus, et väiksemat hulka kalureid on lihtsam kontrollida, on ilmselt tõsi, kuid ainult kontrollimise lihtsustamine rannakalanduse likvideerimise hinnaga ei tohiks kalapüügi korraldamise ja kalandussektori arendamise eesmärk olla.


Põllumajandusministeerium loodab siiski koostööle keskkonnaministeeriumiga, et tühistada praegune ebaõiglane ja ebaotstarbekas piirang kalapüügiseaduses ning taastada väikekalurite püügivõimalused.


Kommentaare ei ole: